Khristan tekolem aser khristan tenla ki tetezü

– Rev. Luin Jamir, Ex. Pastor.

(Iba ocet ya Mokokchung Town Baptist Arogoi adokba Manna January – May 2017 adok nung adokba lepshia adoktsür).

Tanü asenoki taolen ajak nung Khristan tenla ki angur. Kar tebur tajung, kar tamajung angutsü sak nükjidongbo ka dang- ochi Tsüngrem külemtsüba, Idakji külemtsü asoshi Khristanajak senteper.
Mezü putu nung Roman yimsüsubai Khristantem dang tenla ki asütsü memela. Panoki nija kidang sentepa külema liasü. Pamoki idakj i amtsük sangsa, Lai bushi aser sarasadema liasü. Tenyartem Mapa 4: 4 – 5 nung pamok telungjem koda tebur junga liasü iba indang sayur. Pauli Filemoner kidang arogo nunger sentepba dangi salem shiok Filemon 1 :2. Kodang Roman Emperor, Constantinei Khristan yimsu agizük, Khristan yimsü sayutsü temelaba agütsü. A.D. 313 nungi iba nüji agüja tenokdangba makai osangtajung sayutsüngi aser tenal ki sua Khristantem külemi sentepa Tsüngrem külem. Emperori chuba ki koba dang Latran ta aja tesadang ka tenIa ki akümtsü aser tesadang ka nung Pope alitsü asoshi agütsü.
Constanteni tenIa ki sutsüba ki dangji ” Basileca of our Lord and Saviour” ta aja. Küm ishi ka lit külen iba tenungji “Basileca of St John” ta melen. Basilica tetezü chuba ki. Rom nunger chuba ki tebur junga yangluba tl~ngji “Basilica” ta aja. Khristantemi tenIa ki dangji kotak aser alima nung chuba, Tsüngrem ki ta aja. St. John tenla ki, Lateranji aiben raksa aser aser yanglushi; noktaka aliba tenla kijia mi agi arong aser yanglushiba lir. Lateran nung St. John tenla ki Basilicaji Rom nung mezimgbuba tenIa ki liasü; anungji iba tenIa ki dang alima nung tenla ki tetsü ta aja.
Tanü Lateran nung Pope malir, saka Vatican nung “The Basilica of St Peter” den tangtepa Pope aliba ki sur alir.lba tenla ki ya Peter aremdak Constantineisa yanglu. Ano Constantineisa “The Basilica of St. Paul” kijia yanglu. Basilica of St. Marya Yisu tetsü bilemtetbaa yanglu. Item nungtukü tenia ki pezü ya Rom nung yanglu, aser “The Four Major Basilica” ta aja. Arogo takari tenla ki tajung astir, aser makari tenlaki tila azü ki yanglur aser Tsüngrem külemtsü asoshi meshiteter aser tamanger ajaki iba kidang Tsüngrem külemtsü asoshi yongyar.
Aji oda suaka tenla ki tulu ka tebur junga süa ayubaji tongtipangba masü ta Khristan shiai angateta lir. Ajakji kenubosa raksaatoktsü. Kecha makai akümtsü akok. Ajak rong nung tamajungtibaji tenIa ki noksa tamajung sayudak akümba, shishilempadak akümba. Communist lima aser Muslem lima nung tenla ki pamok atema amshibaji lir. Tenla ki tebur tajung angudang ajak pelar, saka arogoi ibaji kechi nukjidong nung yanglu aji angatettsü merangdi.
1. Tekülem ajanga nisungi Tsüngrem anasai aotsü atema
Nisungi temenen memenadang Tsüngrem aser nisung tesendaktep liasü. Tsüngrerni nisung dang Pa sendong, temeim indang ashi; nisungi aji angatet aser pelaa liasü, aser Tsüngremi mulungba inyaka liasü. Tsüngremi mulungba inyak nung dang pa pelaa alitsü ta nisungi angateta liasü. Temeneni Tsüngrern aser nisung tsüngda tesendaktepji raksatsü, Nisungi Tsüngrem sendongji jangjaa mungui aküm. Pai Tsüngremi memelungba inyak aser iba jagi tesendaktep tamajungba kümdaktsü.
Yamaji süaka nisung muIungjang nung Tsüngrem menungraba liasü. Pai aibelnba tatok meshia Tsüngrem dangi aotsü nisungi lemang bushi, aser Tsüngremi pa nungdak nung yari.
Nisungi Tsimgrem ajurutsü meta bushia ao: ten em kolaki atu, ayongkümi ao, arem min shinga ola mangashidaki ao, lungpoki ao aser idakji sarasadema Tsüngrem nem tarungba tenla agütsü.
Nisungi yamaji merangaka pai Tsüngrem majuru aser mangatet. Nisungi pei sasa teka agi Tsüngrem mesuka yanglur külem, koba dang süngyanglu ta ajar. Parnok tenla nung Tsüngrem mepelai liasü. Tsüngremi pa sasa nisung anasa arur lemang mesayu tashi nisung asoshi Tsüngrem den ajuruteptsü kecha lemang mali asü. Tsüngremi nisung dang meima inyakba mapa Temeshi Laishiba nung sayur.
2. Laishiba nung tekülem :
a. Mosajakdangtekülem :
Tetenzük nungi tekülem aliba Laishiba nung angur. Kain aser Abeli pei inyaktetbanung tenla agüja külem – Lipok4:4 – 5. Laishiba nung langka atalokba indang mejembir, saka tetenzük nungi manenei inyaka aruba indangjembir. Küm meyi aika nisungi Tsimgrern nungi pilaa liasü; aiben lemang tai nung Tsüngrem bushi. Tanaben Tsüngremi pai shimtetba nisung ajanga nisung bushi: Abraham.
Kibuba Abraham dangi adoka par lima toktsür pai sayuba limai aotsü ashi. Abrahami tashi anga Tsüngrerni sayuba linuk jagi ao, Kanan, tang Palitine ta ajar; tanaben Kibuba Abraham dangi adok. Abraham tenangzükbaji tekülemji liasü – Lipok 12: 6-8
Ayawara süir külen Abraham kasa linuk jagi aru – Lipok 13: 3-4.
Küm aika suir külen Yakob teti Esau nungi jena aodang kasa meta jagi aru. Idakji Yakobi pa mangdang nung kotak tenyartem anüng nungi ali tashi apu lar tuli aluli ta senzüba angu. Idakji Kibubai Yakob kümzüktsü nangzük _ Lipok 28: 18- 19. Pai idakji tenangzükbaagi _ Lipok28: 20-22.
Yakob takar ka kümer kinungtsü, tanür aser san telok den Shekimi aru. Idakji pai tenladak ka yanglu aser iba dang EI- elohe-Israel ta aja. Lipok 33:18-20. Idak nung jagi Kibubai ajungshia etheli aru. Lipok 35: 1.
Bethel nung Rebekai tebu nungi bener aruba süngyanglu ajak indoktsü ozüng agütsü, Tang nungi Kibubaji dang pamok Tsüngrem alitsü. Aser Kibubai Abraham dang nangzükba nung anasü Yokob nem agütsütsü nangzük. Pa nungi kin aika adoktsü. Tang pa kechi linuk nung alir kenu pa nungi j akzükba nem agütsütsü.
Shekem aser Bethel Israel nunger asoshi Kibuba ki ama ali. Küm 500 Ijip nung lir külen parnok tenangzükba limai aru. Tebutitemi külemba yimya kanga dang akhi-pur – tejen yimya liasü. Tsüngremi parnok dang aremzüka tekülem yimya tali bendenloka renemtsü.
b. Lisem lima nung külemba:
– Akidang tekülem memesüki nüburtem Ijip alar tia nungi adoker külen parnok den pa adenba metetdaktsü.
– Kibubai Israel nunger aser Mosa den tezüngzüktepba yanglu. Ibai Tsüngremi nisung den O ajemba -agreement- masü, Tsüngremer temeim aser ajemaluba sayuba lir. Tsüngrem aser Israel nunger telungjemji iba telemsa nung sayur:
“Ni nenok Tsüngrem asütsü.”
“Nenok kü nübur asütsü.” – Lev. 26: 12.
– Nüburtemi tezüngzüktepbaji koda tamang kateta ayutsü yaritsü atema Tsüngremi Mosa dang koda külemtsü aji sayu.
Tsüngremi tekülem ozüngji -rules- lateta agütsü:
a. Süngden:
Kibubai Mosa dang süngden tila ka, koba dang “Ozüng Sungden” ta aja, aji yanglutsü ashi. Ibai acacia sung agi süngden tila, metong 3′-9′; lenden 2′-6′ aser talang nung 2′-6′. Telung aser tema nung hon inoka yanglu. Iba tema nung asosu ama yanglua inok, “taochi menden” ta aja aser kotak tenyar anati taochi mendenji tashikang agi awabanga yanglu -Anitet 25: 10-22.
b. Süki:
Kibubai Mosa dang Süki ka yanglutsü ashi, idakji ozüng süngdenji ayu. Iba süki dang Kibubai pa sasa “Tajurutepdak Süki” ta aja. -Anitet 26: 1-14.
– Mosa aser Israel nungertem parnok nüngdak idakji orr ashitsü asoshi bener senzüteta liasü; iba jagi pa parnok den adenba metetdakja liasü -Anitet 29:43-45.
c. Tenla sabangji anogo shia tenla agütsütsü asoshi liasü.
Putir sobutsü pa mapa nung alidang koma sobutsü, Kibuba koda merena külemtsü ajak Mosa dang ashi -Anitet 37-39.
d. Tongshi Mesüka Mepet.
– Temerem Tzüyim ajangba mapang nungi Kibuba adenba mepet agi sayu -Anitet 13 :21.
– Ozüng süngden aser Süki meshitetba mapang mepet alua Süngden aser Sükiji lungpang.-Anitet 40:34-35.
– Kibuba mepet jagi Israel nunger den Pa dena aliba tejangja sayu.
– Lisem lima nung Kibubai Israel nunger dang inyakba jagi mapa ana sayur:
:: Kibubai nüburtem asoshi bilemba. Bendanger kintemia parnok den süngyanglu bener jaja.
:: Süngyanglu mekülemtsü asoshi Kibubai külemtsü indang tatongi ashi. Ibai pai pa asoshi masü, saka parnok asoshi inyak.
e. Tenangzükba Lima nung tekülem:
– Tenangzükba lima matongdang Mosa süadok, Yihusuai anir Israel nunger Tenangzükba limai ai.
– Yordan ayong ajangtsübaji timtem tuluba liasü. Yihusuai ozüng süngdenji tejak- leni bener arutsü ashi. Levitemi süngdenji ayongjagi bener ai – Yeh.3: 15-16.
– Ayong ajangli ozüng süngden ayutsü asoshi Gilgal, tetezü “ring of stones”, nung süki yanglu.
– Kibubai Yihusua dang Israel nunger kin shiai Yordan ayong nungi lung ka ka bena arung ta shiang ta ashi.
– Gilgal nung Süia aoba Benjong agi; aser Manna yokba anen. -Yeh.5: 10-12.
– Gilgal nungsa tebur tanürtem mejeptoktsü tenzük. Ibai Kibubai Abraham nem agütsüba ozüng atalokdakja inyak – Lipok 17:10.
– Mejeptokbaji Kibuba meyong temaitsü liasü.
– Küm ishika sülen ainkar Samuel mapang nung ozüng süngdenji Shilo nung ayu. 1 Sam. 1:1-3. Samuel tebu Elkana liasü. 1 Sam.3:3.
– Parnoki Shekem aser Mizpah nunga külem. Yeh.24: 15-18; 1 Sam. 7:5.
– Israel nungeri süngyanglu külemba agi Tsüngrem ozüng süngdenji tsükchir keti oadok. 1 Sam. 4: 10-12. Iba jagi Solomoni ayimten, “Kibubai pa mepet temelem nungji alitsü ta ashi” -1 Chuba.8: 12.
f. Solomon sülen Tekülem.
– Kibuba Yisu arutsü küm 950 tejakdang Solomon liasü. Pa mapang nunga nüburtemi süngyanglu külema liasü. Solomonia pa kinungtsütem asoshi tesem balala nung süngyanglu ki yanglu.- 1 Chuba. 11: 1-8.
– Pa sür külen yimliji ana küma lemsa. Kin anati dang Yirusalem yimtiba sür Yihuda yimli nung tsüngchir süa ali. Kin 10-i North Israel yimliji yanglu. Israel chubai Yirusalem nung masü, Bethel aser Dan nung külemtsü mela. Israel chubai nüburtem dang ashi, … 1 Chuba. 12:28.
– Israel aser Yihuda nüburtemi maneni süngyanglu sülen ao. Ainkartemi parnok Kibuba dangi meyiptsü shi-jen ashi.
– Solomoni Yirusalem tenla ki sür küm 400 majung tsüngda BabyIon chuba Nebucadnezzari Yirusalem tenla ki aser yimti kanga mejungi raksatsü. Ibai parnok temenenyong temerenshi agütsüba ta mangatettsüla. Kibubai maneni parnok dang meim aser parnok meyipa anir arutsü merang.
– Tenla ki raksar küm 50 sülen Yihuda nunger pei kidangi aotsü mela. Ajakbo mao. Zerubbabeli anir tenla ki yanglushitsü tenzük.
– Tenla ki tasenbaji Solomoni asüba ki denji kasa tulu liasü saka tebur tajung nung tesadang kata masüt.Saka ainkar Haggai tasen tenla ki sentsüwangshiji tuluba asütsü ta ashi – Hag. 2:9. Kodang nungi iba sentsüwangshiji alitsü- Messia nungi.
g. Tenia kiji Herodi yanglu.
Yisu asotsü küm 19 jakdang Herodi iba tenla ki yanglu
– Iba ki renemtsü Herodi küm 10 agi, saka kidang noksa inoktsü küm aika agi. Yisui iba tenla ki raksatsü indang jembi- Yh. 2: 19. Yihudanungeri aji mangateti langzü. Yn.2:20.
– 64 A. D nungang iba ki renem; Yisu sür küm 30 sülen. Renemer küm 6 dang lir A. D 70 nung kanga mejungi raksatsü. Parnoki teraksa jara dangji “Aiatai jara” ta aja. Tenla kidang telemsa aika küma lemsa – Bendangertem amendak,
– Yihudatsür amendak, Israel nunger amendak, aser putirtem amendak, Temeshi taktang 60ft by 30ft.
– Iba sülen “Holy of Holies” 30ft by 30ft.
– Yisu aser mezüng Khristantemi TenIa kiji akhüm tsübua Yisui tenla kidangi oa sarasadem- Lk 2: 41-42. Pai iba ki dang sarasademba ki ta aja – Yn 2: 16.
Tanü tenla ki yutsür sarasademba ki balaka süzükteper.
Koda bilemer?
Tenyartemi sarsademtsü tenla kidangi ao- T.M. 3: 1 Mezüng Khristantemi kasa yimyaji inyaka aru; tamanger ajakji Yihuda nunger dang liasü; saka Kibuba Benjongbo kidang agi- T.M.2:46.
– Tesülen Khristantemi Yihuda nunger tekülem nungi pilar Honibar munga aliba Deobarnü; Kibuba shia aruba anogo nung amongtsü- T. M 20:7; 1Kor 16: 2; J.Adok 1: 10.
– Khristan tekülem nung Kibuba Benjongji teyongtsü/tongtipang südaktsü.
3. Tanela nung külem: Khristan shiaji tenla ki ka ka ta tangatetba nung külem.
– Yisu alimai arur külen nisungi Tsüngrem anasai aotsü lemang sadema lapoktsü, Y n. 1: 14. Tejen Lai nung tanendak nungi pilar tekülem süki yanglu, Anitet33: 7, saka Nisung Chir süki tezülen masü asenok dak yanglu.
– Khristai pa temangji tenla ki ka ta ashi – Yn 2: 21.
– Tanela Temeshi agütsüba ajanga Khristan shiaji tenla ki kaka ta Yisui ashi Yn 14: 23.
– Samariatsür dang Yisui ashiba O bilemtetang – Yn 4:23- 24.
1. Paul tesayuba:
“Nenok Tsüngrem tenla ki ta nenoki memetet no?” 1Kor 3: 16-18. Asenok Khristan taküm tera nung ngutetbaji ibai lir.
Anogo shia taküm nung ibai maka tashi asenok tekülem aser Khristan taküm nung maka.
4. Ali rongsen agi yanglubaji menüngdak asü?
– Mezüng putu küm 300 tashi tenla ki makai liasü. Tanüa Khristan yimsü rishikangshidak tenla ki makai lir. Iba ama tia nung Khristan shiaji tenIa ki ka ka lir. Khrista parnok den dena alir. Aji oda süaka Khristan taküm timi aintsü asoshi ali rongsen agi yangluba tenla kiji tenüngdaktsü lir. Tsüngremer kibong ka ama pa dak amangba pur ajak külemi sentepa pa külemtsü aser sarasademtsü tenüngdaktsü Matt 18: 19-20.
Tenla ki jagi Tsüngrem asenok den dena aliba bilemtetdaktsür, Ano iba yagi asenok baptiba mapang Tsüngrem den nangzüktepa bilemtetdaktsür.
– Pa asenok Tsüngrem aser asenok kümzüktsü asoshi pai tamang kateta inyaker.
– Asenok pa nübur aser asenoki anogo shia asen mapa tamang kateta inyaktsüla.
– Tenla kiji müreka ayutsüla. Ibai asen Tsüngrem ki lir, aser asen ki lir kechiaser asenok par kibong nung züngsem ka ka lir.
– Paul aser Peteri ashibaji reprangang – 1 Kor 3: 9; Ef2: 20- 22; 1 Pet2: 5.
Khistan shiaji tongti kinük lung kaka lir.
Asenoki tenla ki renemer meshitetba anogo nungji dang pelateper anentsüba masü saka anogo shia kinük lung bendenloktsübaji tekülemer mapa lir. Arogo tenzükba mapaji ibaji lir. Khristai aliba ama tamanger shiai alitsü Tsüngremi mulunger: manenei pa külemba.
– Sentep kidang dang külemtsüba masü – 1 Kor 10: 31.
– Alima nung asenok tekülem tatembangji tasübaji lir,
Khristai kangki nungi “Oba” ni kü nela ne nem bendanga agütsür” ta ashiba ama asenokia asen tangula satemdang kasaji shitettsüla. Ibai alima nung asen tekülem tatembangbuba o lir.
Kotak nung külemtsü:
“Ni nenok Tsüngrem, aser nenok kü nübur asütsü” – Lev 26: 12. Idangji Tsüngrem atangjijila asen “IMMANUEL” asütsü – J.Adok21. Tsüngrem den lungjemba tabensa telungjem akümtsü. Tsüngrem den alitsü tetezü asenok pa mesüka alitsü. Tekülem ajanga Tsüngremi pei nübur pa dangi anir arutsü mapa inyakba asenoki ngua aruogo. Putu ajak nung Tsüngremi taremzük agi nisung den koda inyaka aru: Pai tekülemji manenei lidaktsüner aser agizüker, Pa tebutitemi tekülemba agizük. Israel nunger tekülem agizük, Pai pei Chir yok aser tabensa tekülem sayu. Kotak nung asenok tekülem tabensa renemtsütsü asoshi pa kotaki atu. Aji oda asenok tekülem agi asenok teti Tsüngrem anasai anir. Iba jagi asenok anogo shia pa mesük kümdaktsür.