Modi aser Shah nati Naga yimten latettsütsü imlar: Neiphu Rio

Kohima, June 7 (TYO): BJP-i aniba NDA sorkari Naga yimten latettsü teimla tulu lir, ta Nagaland Chief Minister Neiphiu Rio-i tanü ashi.
Lok Sabha election aser 26-Aonglenden Assembly by-election nung takok tulu anguba atema People’s Democratic Alliance (PDA) Thanksgiving sentong ka alidang Rio-i iba osang metetdaktsü.
Prime Minister Narendra Modi-i August 3, 2015 nü Frame Work Agreement nung sign asü aser iba jagi nübortemi kobi melii yimten latettsü imlar ta pai ashi.
BJP-i aniba NDA sorkar nübo kanga aika kümogo anungji Modi-i telemtetba ka agitsü imlar. Amit Shah lenisüba kanga tajung lir aser Centre nung BJP-i kümsük tanabuba atema inyakdang pa Home Minister shimogo, ta Rio-isa shisem.
Taoba elections nung BJP anema jembibaji Citizenship Amendment Bill (CAB) liasü aser iba atema Rio-i ashiba agi “CAB ya Nagaland-i marutsü kechiyong asenok Arrla 371(A) agi kümzüka lir.”
Union Cabinet Committee on CAB 2016-i India nung jenokba nisung 31,338 nem dang senso agütsütsü atema shidangogo. Parnok ya Afghanistan, Pakistan aser Bangladesh nung tamangba yimsü tsütsü reshikangshi tia ajuruba ajanga aruba lir. CAB atema shisabulutsü nüngdak mali, ta paisa metetdaktsü.
CAB-i kodanga Naga yimtsüngtem madak tashi mamshitettsü. Iba ya amshitsüsa kümra village council temi pei yimtsüng nung chichiba senso ta asür nem ang kulikaket agütsütsü, ta Rio-isa ashi.
Hindu party ka den yariteper ta tai tongloktsüba atema Chief Minister-isa ashiba agi, “India nung Hindu nunger nübo kanga agi teimba lir, linük nütsüng yongsük nung parnok 80% lir. Iba jagi parnoki Parliament nung nübo teimba süa takok angur aser telok tilatem nübo tajemba lir.”
“BJP-i menden 302 nung takok nguaka, parnok den yariteper MP 39 lir aser NDPP-ia sorkar nung teyariteper ka ama telok tilatem atema inyaktsü. Anungji, asenoki parnok den teloktep ayutsüla aser telok tilatem ajungtsü atema külemi inyaktsüla” ta Rio-isa ashi.
“NDPP ya regional party ka lir saka BJP den tesentaktep yur inyaker. Centre-i Naga nunger anema inyakra, idangji onoki ola adoktsü” ta Rio-isa shisem.
Nagaland nung Lok Sabha election nung votes 16000 agi dang takok anguba atema Rio-isa ashiba agi, “votes ishikati takok nguaka, onok nüma atanger aser nübortem dang pelaba metetdaktsür.”
“Centre sorkar den tesentaktep tajung lir aser iba ya Naga nunger atema kanga tajung lir. Parnoki asenok yaritsü ta imlar aser asen state renloktsü atema onoki senotsü aser mapatong balala bushidar” ta Nagaland Chief minister-isa metetdaktsü.
Iba sentong nung Deputy Chief Minister Y Patton-ia o jembidang “Tokheho Yepthomi-i MP election nung takok anguba aser BJP-i aniba NDA sorkar nung adenba ajanga nübortemi aika imlar aser iba jagi asenok teinyaktsü tuluba kümogo” ta ashi.
Nübortemi aginüba ame Tokheho Yepthomi-i inyaktsü imlar aser Parliament nung pa ajanga Naga nunger ola angashitsü imlar. BJP Nagaland MLA temi MP den amalitepa yariteptsü nangzüker, ta Y Patton-isa ashi.
JDU MLA aser Agriculture and Cooperation Minister, G Kaito Aye-ia ashiba agi, iba election ajanga Naga nunger nem oshidang tajung ka agütsüogo.
“Sorkar tasen ajanga asen lima nung teyari tulu agütsütsü imlar. Naga nungertemi asenok ya India nung shilem ka ta angatettsüla” ta Kaito-isa ashi.
Independent MLA aser Road & Bridges Minister, Tongpang Ozukum-ia o jembidang “tawa election ya tangatetba nung toktep” ta ashi.
Tang mezüng atema MLA inyaksang Sharingain Longkumer-ia pa yarir ajak dang pelaba metetdaktsü aser lennir tejentemi shisatsü agüja yaritsü ayongzük.
Lok Sabha MP Tokheho Yepthomi-ia state indang khurettem benoka lemsateptsü aser talisa budget session mapang Naga yimten tebilemtsü onük jembitsü ta ashi.
“State Chief Minister, Cabinet minister tem aser 13 buba Assembly nung MLA tem Delhi-i aotsü aser political party lennir ajak den ajurutepa Naga yimten tebilemtsü posemtsü atema ayongzükang” ta Tokheho-isa mepishia metetdaktsü.

You must be logged in to post a comment Login