Mozüki tsütsü nübur teinyaktsü lir

~ ST Yapang Lkr.

Anema alibaji alima tejakleni aoba mera ka aser meimchir asoshi tanü lima nung tenüngdaktiba ka kümogo, kechiyong tanübo ayawara aser arür/tsükchir tebilemtsü ajema akümbayong meimchirtem satoksatoka alir aser anema alitsüba nung temulung agütsür. Item nükmen dak ajemdaker Chief Medical Officer Mokokchung nungi mozümora lemshiba aser meshiba, Dr. Imkongliba Memorial District Hospital nung tanur asoba aser senotsü teyari agütsüba RTI Act 2005 dak ajemdaker 25 June, 2019 anogo inspection oa reprangdangdang nüburia teinyaktsü tuluka lir ta ajitetbatem kar lemsateper;
1. 2017, 1st April nungi tanü tashi nung Mokokchung District nungi Directorate aser NRHM dangi nüngdakba mozü meshia züluba shiti reprangdangnüa liasü, saka ibaji meyok, kechiyong Mokokchung district kübok mozüki tulu aser tila ajak senteper 71 aliba nungi mozümora nüngdakba meshia züluba shitiji kangasa ajema aru, tang tesüsa indang repangdang nung May 2019 asoshi Mongsenyimti nungi dang nüngdakba mozütem meshia züluba shiti liasü. Yim ka anati meyok nunga süngla maparen nungji tamakok alutsü, ajisüaka mozüki 71 nungi yim kati dang aru nungji kecha jembitsü mali. Yim shia mozümora balala nüngdaktsü, aji meshia zülu nunga süngla ajakji magütsütettsü akok, süra kodasür meshia züluang asüyonga mezülur nung nübur nüngdakba mozüji arutsü aka? Item ya inyaker nem kija shiloka meyutsütsüla, parnok maparen aika ali nungji parnoki mayimjemtsü akok, saka yim shia tazünger temeteter lirji parnoki anepalua yokdaktsütsüla. Yamaji yoker magütsüra asenok nüburia Govt. dang kechiba nübur nüngdakba mozü meshia zülubatem meyoker? ta ola adoktsüla, kechiyong nübur nüngdakba yoktsüji Govt. teinyaktsü lir. Ano CHC, PHC aser Sub Centre-tem anepalutsü asoshi yokba sen ya asayamenüba ka mesüka lir. Küm ka nung Sub Centre ka nem sen 14,000 mesüra 15,000 agütsüba jaki kodasür nübur nüngdakba anepalutettsü? Ajisüaka tekalen shia aliba mozümora amala pei tata süngla memeshir nung kodasür Govt-i lemzüktsüba sen agi meperir ta asen nisungi ola adoktsü aka?
2. Sorkar mozüki nung tanur asortem nem sen agütsür, ajisüaka shiti No.NHM/NL/12/MH/JSSK/2/2017-18/1206 dated 26/11/2018 ajanga iba jakdang tanur asortem shirnok nemsa sen magütsüi liasü parnok nemji sen magütsütsüsa nokdangba ajanga timtem aliba ka liasü, item asoshiji ketdangsürtemi jembishinür takok ngura agütsütsü akok. Anosa taküm Jan nungi asortem ishika nem sen magütsüteti aliba ngushia liasü, itemji tanur sor aoba sülen opung züngya (phone number) melenshiba ajanga mozüki nung inyakeri sen tabeni arung ta meshitetba, karibo Opung züngya tasen nungi aruba magizükba mesüra aitokba ajanga ketdangsüri mejembitetba yamala tabilemtsütemji lir. Anosa tawa tanü nungibo Sensep juli (Bank AC) nung dang inoktsür, idangji tanur asoi arur tetsü tenüngji Imtinaro, saka Mozüki nung züludang Narola ta zülura, sensep juli nungbo Imtinaro ta zülua alinungji item ajak nungji timtem ajurutsü. Joko asenoka Govt. inyakyim melenshiba den külemi anidaktsüsa akümer asünungji ajak nung tenüng kasa zülutsü tim. Kasa sorkar mozüki nung tanur asoba asoshi teyari sen agütsüba rongnung tajungtibaji itasen machir kibong nungi mezüng asoba tanur nem Social Welfare Department nungi PMMVY scheme nungi sen merijang pungu (5000) agütsür. Ano Labour department nungia construction worker nung züluoka alirbo tanur asoba shia 5000 ta agütsür aser item senotsüji shigaia kecha nüngtem nung tera ka danga aluzüktsü (katikaratsü) makok, kari nüngdak balala atemer sen tera danga aluzükra onok dang shiang.
Tekalen ashibatem, nüburi nüngdakbatem Govt. dang teyari meshiba den pei tata shilem shitak inyaktsüla, aseni asen shilem meinyaki tangar dak dang imlar malitsüla. Asen Mokokchung District nüchi mekümi lira tanüngba District koba tia nung alitsü ta bilemdanger.

You must be logged in to post a comment Login