Naga nunger dangi

– T. Lima Tzüwar, Ungma Impang, Artang Ward, Mkg.

Toba adok nungi yamai lemsatepner. Tamasa asen Aotsür Aor aser nütsüng nübur dang yamai shiner, asen limai Khristan yimsü arur joko küm 150 ajungtsüba lir, saka asen tamang pei taküm aser kibong yamai azümesena aor ya kanga shisadangtsü mapang masü no? Tamangba yimsü nung asenok Aotsür Aor mezüngbuba lir. Akhidangbo asen Nagaland nung minister tuluba nungi MLA tashi asen Aor timba liasü. Saka tangbo tamangba tsütsülena asenok Aor taluba Minister ka ana yamaji MLA ka ana tang adoker. Ya kechi tai aser kechi atakatem kaoar bilemdangangma. Asenok Aotsür Aorbo Minister ka adokra tenük merem tenzüktsü, arishitep amokmeren aser tepsettsü dang meranger. Asenok meimchir taküm ya tereprangtsü nungbo nisung, saka aika mojing lir. Shiyonga aruba ama mojingji asen tenük agi ngua marutsü, pai asenok den jembibaji asenoki memeteter. Saka asen mulungjang aser asen tepang temeli ajanga dang adoker asünung asen mulungjang ya teti merüka aser meshiteta alitsü aji asünung dang mojingi asen matidangtsü. Temeim asen Aotsür Aor aser Naga nunger aser Nagatsürtem, asenok ajaki tenla kidang ken kaket nung yamai atener;
Jenang tatidang nungi, mejenra majung amajok nung Tsüngrem tetetshima, Nentaka inyakang Pai na agizüktsü, Tsüngrem dang mepishiang, pai tashi agütsütsü, Pai na yarinüa lir, Paisa na kümzüktsü ta asenoki atener asünung ken ajanga asenok dang kechi ashir amangbapur ajaki kanga nentaka aser tatidang nungi metsüktsü merangdi.
Temeim Nagaland nung aliba amangbapurtem asen jakdang mojing tanülai asenok atidangba yamai angateti. Pei sasa alenseta asüba, pei sasa prangpong agi khasetba, kibong saka kinungburi tangar tetsür den benshiba mesüra kinungtsüri tangar tebur den benshiba, ano tzü nungbo bapti saka tzüseneri yi ajem tenzükba, lai mesüra pai benshiba, item ajakji tatidang nung tsükba asütsü, ano tai apuba, arishiba, aitsütsü merangba, ngangsangatem, asüküm, item ajakji mojing tasa ajanga adoker ta angatetdi.
Temeim asen Aotsür Aor aser Nagatsür Naga nunger nütsüng nübur aser amangbapurtem, asenok akhidang tamangba yimsü aser tanü asüng amanger na tetsüngta kanga pilaa lir. Yamaisa amanga mojing tanüla nem amoksepdaktsür liyonga ao nungbo khen mapang kabo takar kari teküp ayokba hotel lapoker ya kecha tai mali anungji meshitetjang ta ashitsüsa mapang arutsü kecha menua mali. Anungji ochi mulungsentsü dener pei mulungjang merük-merüka Kotaki aotsüsa renemshia melira kechi mapang aser kechi anogo nung kechi ataloktsü asenoki memetet, kechiyong akhidang tamang libaliru aser tanü tamang libaliru na ya kanga tepila olura kümadokogo.