Tanü asen nüburtemi Money Lenders Act 2005, Rules 2006, dak sentakba nung meteta alitsü tongtibang temetettsü kar

–   L.B. Namo, Advocate. Mkg.

NAGALAND MONEY LENDERS ACT, 2005 ASER RULES, 2006, nung aliba ama MONEY LENDERS CERTIFICATE DEPUTY COMMISSIONER ajanga, pei district nung iba mapa inyaktsü, Nagaland Money Lenders Rules Clause, 3 ajanga temelaba agüja lir.
Shirnoki, iba Money Lender Certificate-ji agizükdir, parnoki, sen sendong (Principle amount) nung küm nung interestji Govt. recognized bank koba nung interest agir, iba dak alaka, küm nung 3% simple interest tur agitsü temelaba agüja lir. Iba dak tali interest sen agitsü ozüngi memelar ta iba Act Section 16, Clause (1) (b) nungji tejangja shia lir. Iba dak sentakba nung aibelenertem temerenshi küm ka tepukdaki (jail) yoktsü, mesüra senchi Rs.5,000/- agitsü mesüra anaprongla jagi merenshitsü akok.
Anungji iba money lender Certificate makai, shingaia sen aputsüba business mapa Nagaland ajunga nung inyaktsü memelar ta iba Act nung Section 24 nung shia lir. Shirnoki iba temzüng anema inyakdir, parnok temerenshiji tepukdak (Jail) ita trok ayutsü mesüra senchi Rs.2,500/- achitsü, mesüra anaprongla jagi merenshitsü shia lir.
Sen aputsütsü Certificate makai sen aputsütepba business mapa inyakbaji temzüng ozüng anema lir aser iba mapa ya sen saiba money lending gambling mapa lir. Iba money Lender Certificate makai nisung aikati principles amount nung tetemlok noklang nung 10 mesüra 15 tema ita shia agia sen aputsütepba money Lending gambling mapa inyaktepdar.
Iba money lender Certificate makai, sen aputsütepba business inyakba ya (illegal business/illegal contract) temzüng ozüngi memelaba inyakyim lir. Iba ama ozüngi memelaba mapa inyaktepba ajanga Naga lima tesem aika nung timtem tulu bener arutsüogo, arutsüdagi aser arutsütsü ana nung lir.
Iba money lending gambling business mapa inyakba yagi, item takoksa ajurur. Tatishitsü agi; pei taküm jenjang raksaba, Kibong nung apuani balaluladaktsüba, talisa kinungtsüi kinungbu dang miima sen apudener sentsüh tulu kibongi bener aruba ano kinungbuia kinungtsü dang miima sen apudener sentsüh tulu küma kinungtsür tebang agi meshitettsüsa rishikangshiba, tsürabur o tanur tsüngda tepila adokdaktsüba, kidangkimang tashi nung rongrong adokdaktsüba, ali kimung, ki-ojen aser senti oset lilema agiatokba, rongsen tulu tsüraburi rezünga yutsüba tangar keti oatokba aser pei asentsü sena bendenba ali rongsen agiatokba, item amala timtem tulu ajanga asen nüburtem kangshitepdagi.
Ano nisung karbo pei telidak ki aser kimung, sen aputsürtemi sentsüh melena agiatokba agi paraki nung jenoka lidagi aji dang masü nisung karbo sentsüh puri arishiba agi pei telidak ki toktsür tanga nung oa aliba aika lir. Kibong aika nung joko pei tanur school aser college-tem nung mezüngdaktsüteti kidangi anir aruatokba aika ataloker. Yamaji tanur aika tarutsü tia jenjang raksatsüba kibonga lir.
Ibaji dang masü saka ano illegal Money lending gambling ajanga, lokti mapa nung timtem adokdaktsüba, yimden nung tokolak menüdaktsüba, Arogo aser society nung timtem bener arutsüba aser tongtibang maparen aika nung tamakok aludaktsüba tanü asen tenük agi anguba aika lir.
Anungji tanü asen tendak iba inyakyim tamajung (illegal Money lending Gambling) ya meshimeshia noktangtsüla.
Money lender Certificate makai sen aputsütepba nung sentakba case-tem tatishitsü agi sen recovery atema case arura, item case-temji, court kechai magizuktsüla, kechiaser itemji nübur ozüng anema inyakba mapatem lir.
Ano shirnoki Money Lenders Certificate makai iba senotsü aputsütepba mapa ya inyakdir pa/laji yimdeni azüoktsüla mesüra Government-i tapet temerenshi agüja timren agi azüoktsüla.