Ao lipok mezüngdaktsütetter

Nagaland nung lapoka aliba school-tem ajak nung Naga nunger kin shia apokba otsü tanurtem nem metetdaktsütsü asoshi züngdaktsür saka asenok Ao kin apokba otsübo mezüngdaktsütetter. Ibaji asenok asoshi tamakok aser takoksa tuluka asütsü. Iba tebilemtsü onük ya yashi Dimapur nung Tir Yimyimi ayongzüka amongba lisopur anogomong sentong nung o lemtepba mapang tadenertem rongnung kanga süoki ia jembitepa liasü. Atangji, asenok tamangba yimsü tsütsübo Tsüngremi mezüng nisung, Adam yanglur külen ano pa den alitsü asoshi Eve yanglur Eden tsüki nung toktsü, anungji asenok apokdakji aji asütsüla. Ibayongji, tanü ama pei kin apokba otsü jembiba nung mangatettep adokdang, asen tamangerbo süng long nungi apokba ama mejembili ta asenok aikati jembir. Ajisüaka, Tsüngrem dak mamanger ta masü saka alima sobaliba ka lir aser iba sobaliba tenzükdakji asenok lipok lir. Kin kidong jatetba, yimsüsübaren nung asenok putu menden shilang alanga atsüngba, benjongbentsü amongba aser sübosülemtsü agiba sobalibatem ajak ya Eden nungi tenzükba sobalibabo masü. Asenoki tar nunger otsü aika jembir aser item nung jagi sobaliba tenzükba aser tatishitsü aser tansütsü agiba otsü aika lir. Item ajakji tetenzükdak ka lir, anungji kin ka asoshi pei yimten alangtetdak aser sobaliba tenzükdak lipok jangjaa alitsübaji kanga nüngdaker. Ajisüaka, Ao kin lipok school tazüngtsü kaket nung meienoktetbaji asenok Junglir aser Mongsener na apokba otsü nung tangatettetp kati marutetba ajanga lir ta angazüker. Asenok Aorbo Aor saka asenok rongnung Jungli lipok o Mongsen lipok na nung kenbang obang memedemtetra, lipok otsü angazüka aruba tapu anaji ajuruteptsüsa lenjem ka bushitsü nüngdak ka reprangtetter. Lipok nung meputeptetaka, Jungli nungbaia aser Mongsen nungbaia shingaia onokbo Aor masü ta mashir, anungji ajak Aor. Yangji asenok ajuruteper. Iba tangatetba nung asenoki ochi o ka bushiteta longjemtsübaji tamakoktsübo masütsü ta bilemer. Nagaland nung aliba kintem indang school nung azüngdang tangar kin apokba otsübo ajak lir saka Aor apokba otsübo mali ta asüba tensa tiaji, Aor kaketshirtem aser tesayurtem asoshi takoksa dang masü saka tangar medemer tsüngdanga taaktsüka lir. Alima nung kin ka lipok, school nung mezüngdaktsütettsüsa akümbaji kin samatsü tenzüker asütsü. Asenok taintemi iba tiaji kanga süoki iabo mebilemtsüa akok saka tang school nung aliba tanurtemji arishi küm tenem junga akümdangbo asenok ya alima nungi pilar asütsü aser item tanurtem jagi pei lipok memetet nungji, pei oshi aser pei sobaliba agi nümamedangtet akümtsü. Tanü putu yabo alima ajaklen lisopur jangjaba putu lir, iba jagiang küm shia United Nations-i anir alima lisopur anogo amonger. Lisopur tetezü ali kiburtem, anungji tangari memetetaka ali kiburtem jagibo pei apokba aser pei apokdakbo jangjaa alitsüla. Joko, asenok Aortem rongnung pei apokba otsü school nung mezüngdangdaktsütetba timtem yabo yakta benteta adoktsüla. Iba ama mapang nung Ao Senden lenirtem nükenbelema tetsüng tebang bolutsüsa adoker aser Jungli Mongsen na pronglai Aor lipok ya külem lipok ama bilema, kati ka otsüji jungjunga angadanga bushidangtsüla aser ano katia yamaji pei bilembaji dang shitaka ta mebilemi tangari angatetba aser bilembaji jungjunga angadangtsüla. Asenokbo asen lipok aser sobaliba otsütem ya tebang o agidang belenzüka aruba senmang ka dang asünungji, oboula nungi obala aser obala nungi asen dangi ta tebang o belendang, otsüji samatsü mesüra bendenloktsü koka lir. Tanü asenoki kanga  tekong meranga pei angazükbaji dang shitaka ta kenyongi masetshii nokdak nungbo, tangarjibo yutsür asüng asen chirnurtem asen den madentsü. Atangji, asen oboula aser otsüla nungertemji tesem ka nungi ka ta melentepa arur külenang, tang aliba asen lima tesem tajung ya tongtetogo. Asenoki itemji kodang sükshia asen lipokji jungjunga metettsü merangdir, atangji asen lipok yabo talangka moi angutsü. Arungma asenokbo ajak külemi ajuruteper asen chirnurtemi pei lipok otsü sapua azüngtsüsa, memenui, lenjem ka bushidi ta tanabena shidanger.