~ R Nükshi Aier.
Anüngtsüng tatem külen America lima nungi 1869 küm Dr. Clark Sibsagar tonga aru – Iba kasa küm October ana nung M.K. Gandhi India nung aso, aser Ao/Naga shiruru ama aliba tensa arempok nung aliba yimti ka nung Aokilep aso.
India lima tangar küpok aliba nungi nüjiso ngua anitettsü asameyanga – pei taküm agi an tokdanga reshikangshi timtem aika ajurur – India lima nüjiso angu – Kintemi pa tang – “Father of the Nation” ta ajar. Independent India sen nung Gandhi noksa inok. Naga/Ao lima nung Dr. Clark-i bener aruba tamangba yimsü tera tonga lua angateta teyangluri awabanga aliyong Dr. Clark-i temulung lemteta liasü aser – aser Dr. Clark sülen arur Tsüngremlartem den anishia YPS tilatiba nungi tenzüka Naga kintem rongnungi mezüngbuba Pastor Ao lima Molungyimsen arogo nung inyaka liasü (1896-1897). Mezüngbuba tasümang ali nung aremba – Pastor Kileper jabaso tambusang Peter arem (18th March 1897)
Dr. Clarki Ao nung Dictionary 1911 nung adoktsü inyakyim ajak nung pa dena liasü. Onok, nenok, parnok – ta dang aliba asenok o-ji pai apitet – ka, noklang, meyi – kongtong- züngya ya Engraji züngya nungi pai apitet.
Dr. Clark-i Tsüngremer osang tajung bener arua shiruru jenjang nung aliba Naga kintem nüji kümdakja kinük ajakleni aotsü kishi lapoka yutsür pa taküm atem.Saka wadangbo tanen makai lir. Aji oda kasa Tsüngremi awabanga ali nung Dr Clark aruba nungi küm noklang ka ajungba küm par nisungtemi asameyanga Apollo 11 – 20.7.1969 nung ita-i (moon) tua anen. (1869-1969)
Aji oda par mapang parnoki ajuruba wadangtem koker otsü aser tanendak wadang yutsür ogo.
Tsüngremi agütsüba shisatsü ajanga parnoki inyakba mapa aser par shisa tarok bilemteta küm noklangka sür tenem (1869-2019) ajungba – par taküm nüklai arua menungra-a bilemteta Teyanglur tenüng sangdi.
Dr. E.W. Clark 25.2.1830 – 18.3.1913 (83 years)
M.K. Gandhi 2.10.1869 – 30.1.1948 (79 years)
Wabong Aokilep 1869 – 11.9.1960 (91 Years)
You must be logged in to post a comment Login