Plastic menokdangtettsü

Centre sorkari Mahatma Gandhi sor küm 150 ajungba tenüng nung India nung ‘single-use plastics’ noktangtsü sentong ka liasü saka ibaji sota atatsü telemtetba agiogo. Sorkari plastic dak sendakba oset 6 agientsü tebilemba liasü saka Mongulbarnü Centre sorkar ketdangsertemi ‘tang linük nung rongsenkettsüng tsütsü timtem ajuruba mapang ka, aser ano mapa aika shibangba khuret ajurua lir, anungji iba ya inyak nungbo timtem ang tuluba ajurutsü südi’ ta metetdaktsüogo. Tang atemabo plastic menokdangtsü saka sorkari item amshiba azüoktsü merangtsü ta Ministry of Environment nung tongti ketdangser katia ashi. Tang atema Centre-i state sorkartem dang polythene bags aser Styrofoam amshiba atema temzüng aser tetuyuba ang kar agütsütsü atema dang osang sangoktstsü saka ‘single-use plastic’ noktangtsü indang tetuyuba kecha magütsür ta ketdangserisa shiogo. Centre-ia Swachhata Hi Seva campaign ya ‘single-use plastic’ noktangtsüba masü saka iba indang osang tali tejangja nung metetdaktsütsü atema inyaker ta yashi osang jangjashitsüogo. Taküm August 15 Independence Day nung Prime Minister Narendra Modi-i linük ajungalen plastic noktangtsü ta osang metetdaktsüba sülen, plastic industry aser iba den sendaktepa alirtemi mepelaba olentem metetdaktsü aser iba ya demonetisation ama lir ta parnoki meyiper sorkar aitsü. Talisa, Prime Minister Narendra Modi-i ‘single-use plastic’ noktangtsü ayongzükaka ‘single-use plastic’ ji koba aser komala ta asüba teratet meshiteter aser iba jagi nübortem ratadaktsür. Tamasa sorkari ‘single-use plastic’ ta asüba nung kechisa adener’ar jangjajangja metetdaktsütsüla aser iba sülen jiang iba dak sendakba mapaji inyaka  otettsü. Tanabuba nung, single-use plastic noktangba ajanga takoksa aika angutsü ama bilemer kechiyong plastic den osettsüset/tamshitsü aika sendaktepa lir. Single-use plastic ta asüba noktangtsüba tamakoktsü asütsü kechiyong mapang tatsüka tsüngda, iba melen kechi amshitsü’ar meshitettsü. Tatishitsü agi, single-use plastic noktangra, biscuit packets atema kechi amshitsü? Anungji, plastic noktangtsü melena, plastic timi amshitsüba aser tanaben yanglushia amshiba nung ang temulung agütsüba tajungba asütsü. Tatemsa, sorkari single use plastic ajunga noktangnüra, iba mapa nung industry tem teyari nüngdaktsü saka iba teyariji sorkari mangutsü südi.