Teintet rogoji yimten, arogo aser loktiliba nüktang

~ L. Kika  Pongener.

Teintet rogo (Senior Citizens) ta asüba ya shirnok dang ajar…??? ta asüngdangra, Govt. & Company mapa balala nung küm aika tenzüker Pension ngur alirtem (Govt. Servants & Company Servants), yimten-yimli aser loktiliba balala tenzükba nung küm aika tenzüker sodi agir anisungzüka alirtem (Politicians & Social Workers), aser tenzükba maparen kecha nunga metenzük-aka arishi küm nung tain kümadoker anisungzüka alirtem (Older Persons & Experience Persons) dang ‘Teintet Rogo’ (Senior Citizens) ta ajar. Asen Ao kin ya-a akhi mapang nungi tantsür-tamburtem dang akümtsübua benshiba aser tantsü-tambu nem mezüng yimli agütsüba sobaliba retreta benshia aruba kin ka lir. Ajisuaka, kanga tesasatsüka, tanü putu nung lanurtemi iba sobaliba tajungji samaa odaktsüdagi. Aji oda, tanü tashitemeteter putu nung anuolen alir linüktem nungi tenzüka sobaliba tajung agi küm shia 21st August nung “World Senior Citizen’s day” ta shiteta teintet rogotem nem akümtsübu/tetushi agüja amonger.
Ano 1st October nunga “International day of older persons” ta shiteta teintet rogotem nem akümtsübu/tetushi agüja amonger. Iba den sentaktepa, ABAM-i ayongzüka küm shia October ita mezüng deobar anogo nung Ao arogo ajak nung “Senior Citizen’s Sunday” ta shiteter sentong tajung yanglua teintet rogotem nem akümtsübu/tetushi agüja amongba ya sobaliba tajung ka lir. Atangji item teintet rogotem ya atamata nisung masü, saka kechisarena lenla ajak nung takotet (Experience) nubotem lir. Aji oda, item teintet rogotem jagia chirnur/semchisemnur/nutsüng nubor ajaki akümtsübutsüsa libaliro ajak nung tatishitsü tajung liteta sayutsüla. Atangji teintet rogotemji yimten, arogo aser loktiliba ajunga atema shisatsü apokdak tzüpo tajung ka, shisatsü angudak kaket tajung ka, arangshidak longzük tajung ka, loktiliba ajunga tangitter nükdang tajung ka aser teyari angudak sabang ka amai parnokji alitsüla. Teintet rogotemji ‘o’ agi jembiba dang masü, saka taküm ‘mapa’ agi liteta sayuba tatishitsü taküm ka asütsüla.
Asenoki tanü alima ajunga nung yimsusurtem reprangdanga ora alima aika nung lanurtemi yimsu asüba angutsü, kechiaser tanü alimaji lanur putu ta ajar. Anungji item lanur yimsusurtem nem shisa tajung agütsür aser shisalen sayurji teintet rogotemji asütsüla. Tsüngrem o-i ashir, “Tamburtem shirnoki jungjunga yimsu asür, tongtipangsa shirnoki ‘o’ nung aser tesayuba nung inyaker parnok dang anasü akümtsübu agütsütsü tetemsu ta züngshiang” (1Timoti-5:17). Tamburtem… Teintet rogotem shirnoki ‘o’ nung, ‘mapa’ nung aser ‘tesayuba’ nung liromedema liteter, parnok dangji anasü akümtsübua benshiang ta laishiba jagi shinur. Teintet rogotemji tesangwa milen abener ka-ka asütsüla. Yimten, arogo aser loktiliba nung tebilemtsü khuret agi nen-neter koda mesui ammang milen züksep amai alidang tesangwa milen ka agi alima sangwadaktsüba ama tesuneptsür asütsüla. Osang tajung ken No. 414 nung “Na alidakji sangwajang” ta atenba-to teintet rogotem nükjidong (Theme) asütsüla. Teintet rogotemji tesuneptsür (Counsillors), shisalen sayur (Advisors), yimjung yanglur (Peace makers), putir & ainkar (Priest & Prophets) ka-ka asütsüla. Tsüngrem o-i ashir, “Kong ainkar sayutsüngi mali nubor tesoitba mali” (A.Shin-29:18). Putir aser ainkar, shisa tajung agütsür teintet rogo malidak nubor tesoitba mali, yimten, arogo aser loktiliba ajak laor, ta Tsüngrem o jagi shinur. “Shisa taka leniba malidak nubor laor; Saka kipok sayuba bulua alidak tekümzük lir” (A.Shin-11:14). Kong shisalen sayur (Advisors) teintet rogo mali idakji yimten, arogo aser loktiliba ajak laor, saka kong shisa tajung agütsür teintet rogo lidir idakji tekümzük lir, ta Tsüngrem o jagi shinur. “Temeshipur tebangji taküm tzüpokdak” (A.Shin-10:11).
Tsüngrem lar teintet rogo (Priest & Reverends) ‘Temeshipurtem’ tebang nungi jembizüka yokba o, parnok sayutsüngi o, parnok tajungshi o-tem jagi yimten, arogo aser loktiliba ajunga tasü aliba nungi taküm dangi anir, ta Tsüngrem o jagi shinur. Atangji Tsüngrem lar teintet rogo (Priest & Reverends) aliba yimtsüng ka nung, yimten nung, arogo nung aser loktiliba ajak nung rongrongshishi adoktsüsa alidang, telemsa adoktsüsa alidang aser raksatsüsa alidang, item Tsüngrem lar/Temeshipur teintet rogotemi shisa tajung agütsüba agi sunepa/sungjema kümdaktsür, ta Tsüngrem o jagi shinur. “Tindanger temoatsü agi yimtiji ajungketer” (A.Shin-11:11). Kong Tsüngrem lar teintet rogo tindanger, ochishir, tangateter bulua lidir iba lima yimten, arogo aser loktiliba ajakji ajungkettsü. Tetezü… Kechisarena lenla ajak nung alimai meteta akümtsü, alima matsüngdang tatishitsü tajung asütsü. Iba linük nungjagi alima lenir, walunir, kenshi-oshir, watsü-wabong, tashitemeteter, nubo tajung jenti sotettsü.
“Temeshipur temeli-ji taribi takoktet mesuk” (A.Shin-10:20). Tetezü…Temeshipur Tsüngrem lar teintet rogotem tebang nungi jembizüka yokba o-ji alima asoshi tagitsü o, yimten, arogo aser lokti asoshi tagitsü o, yimjung o, longjemtsü o, yanglushitsü o, tajungshi o aser taneptsü mozü amai lir, ta Tsüngrem o jagi shinur. Aji oda, suaka, teintet rogo-temi jembiba ‘o’ agi, mesura parnok mapa, parnok shisatsü ajanga alima raksatsüsa, yimten raksatsüsa, arogo raksatsüsa, lokti raksatsüsa, mepetmesu adoktsüsa, telemsa adoktsüsa, taochi maket merenshitsü, tashiyim mapa inyaktsü, tatok magütsütsü aser lokti nungi agientsü/jentoktsü… yamala mesukba ‘o’ jembira aser mapatem inyakra !!! Lanur shisatsü tatsü, tetoktak, taremzük makar, tashi-kartemibo koda-ka tali inyaktsü ??? Aji oda, item lanurtemji timi ajungshia tamajung inyaktsüba nungi songtemerji shirnok asütsü ??? Atangji teintet rogotemji nubortemi koda tantsü-tambu ka ama akümtsübua amshir, yamaji kechisarena ajak nung parnok taküm mapa agi liteta sayutsüla. Teintet rogotemji alima nubori parnok dak nungi kodak-ka tajung imlar yamaji litetba taküm ka-ka asütsüla. Atangji teintet rogotemji shisatsü tajung agütsür, shisalen sayur, tajungshir aser yimjung yanglur asütsüla.