Tanü Naga lima tia

– I. Zulu Pongen, Mongsenbai Ward, Mkg.

Naga lima ya Tsüngremi meshitettsüba aser wazüka ayuba lima ka lir. Isreal nunger Egypt lima Goshen nung alidang Tsüngremi balaka wazüka yutsü, kechiaser Isreal nunger jenti aren nungji Goshen lima tesemji Isreal nunger nem Pharao chubai melaa agütsü. Ya Yosep temulung lemtet ochishir asübayong Tsüngrem taochi ajanga chuba pongmang ratettsüba temoatsü nung Yosep-a chuba marok amsang ka aküm, tetezü prime minister/finance minister ka amai aküm. Saka mapang talangka lia aodang Yosep sür külen chuba tamajung adoka Isreal nunger nütsüng jenti arenba nung tenük merem adoka Isreal nunger alar kümdakja küm aika timtema aru.
Mapang ka aru, Mosa ajanga Isreal nunger Egypt (Ao Laishiba nung Ijip ta zülua lir) lima nungi aniteter aotsü Tsüngremi jembi. Saka Pharao chuba aser Jamirtem tekong meranga Isreal nungertem par lar asütsü yunüa Isreal nunger aotsü nokdang. Tatalokba jenti lir saka tatsü agi – Isreal nunger Egypt liaka Tsüngremi Pharao tekong merangba ajanga Isreal nungerbo Egypt nung wara tesashi liaka kecha timtem matalok (tanü Corona virus aruba amai), kechiaser iba waraji Tsüngremi yokba wara liasü. Egypt nung anogo asem tashi anü madoki tep-tepa manga liasü, saka Isreal nunger aliba tesem Egypt lima Goshen nungbo akhi ama anü adokli yili ta tesangwa liasü.
Asenoki ya angatettsüla, iba corona virus ya communist lima nungi adokba, scientific weapon nungi adokba artificial virus agi tanü alima ajunga kangshidaktsür, Per süia or süngdong tsübu ama asenok meshirangaka ajak tsübuteper. 17th March Ao Milen adok nung tang tashibo Nagaland nungbo iba wara ya ano matong ta shia liasü. Saka dokan nung mask ajak yokmar talitsüa mangur tsübutepa shisabulur. Tia kaa Dettol aser sanitizer ayoker dokan tem sen arulen tajungba akümer. Külen akoksangdang ano külenbo tajungba akümer. Egypt nunger akoksadang Isreal nunger ajungket ama. Asenoki kechiba tsübuteper, T.Ken 91: 1-5 yagi asen dang ashir, Ne tamang kong ali? Tsüngrem dak shibai amangdir pabo kümzüktsü Tsüngremer tenangzükba lir.
Asen lima ya aour lima, chief minister-i anir Notal officer ajaki pei yangku asüngtsü income arishiteper, asen Nagaland ya state ngur joko küm 56 jungogo, saka factory/industry asem tang aliba tangbo kata maka, tangarbo maka aliba aika bener aruteter. Tsüngrem memetetba Hindu aser Muslm limabo teinyaktetba mapa aika lir, ano lenmanga lendi-lenrü ajak sentsüpranga lir. Saka asen Naga lima missionary limabo kor lenmang ama tang lir. Asen lima lenirtemia tangar lima ajungba ya angu asü manguar na ta bilema arur. Naga lima tila ka ya meyanglutetra yimsüsüra menüngdaki kümogo. Tzüma lima majangi mesenzütetsüba lenmang ya mangur no(?) Tenemtsüng lenmang yabo küm ka sanction-a magimatsü, ibai temulung agütsüra küm-a majungdang renemtettsüba lir. ABAM-i sarutetenba sen toa shiba ket nung lir, pai iba senji achi nungbo Tsüngremi operation agitsü ta metetdangma.
Naga lima nung nisung mesenzütet yur, kechalena lenmang majung yur, Kohima ya smart city yanglu nungbo tetezü kecha maka, yabo aier chanu-i tzü mechiku sür scent enoka powder atep amai tang asütsü, tangari kanga menütsütsü, ano tebur tain-i langtem tejaklen atem saka tesülen nungibo menembangji oset ajak angu amai ya taktsü mapa ka asütsü.
Yimjung lenmang süra lenmang tajung nung tatidaktsü tetsübu kecha makai jangratema sadok-sadoka jajaba tetezü lir, anungji linük tenzüker telok balalatemi anir NGO ajak aser nüngdakba tashi aliba telok ajak sentepa longjemer khen temulung agüja tenemtsüng lenmang ya tamasa anepalua renemtsü mulungtet nungbo koda jungla ta bilemer. Iba lenmang merenemtetba yabo lenir ajak temulung magütsüba, ochi mashiba tamakok maksü jungkai adokdaktsüba ka lir.
Naga lima state yabo politician temi bener aru, saka Naga lima taküm lidaktsüba yabo Missionary tem tamang sarasadem ajanga wazüka kümzüka ayur. Ya missionary temi Tsüngrem dang azüngashia nangzüktepa yong Yisui mamai teti asen lima kümzüka ayur. Anungji Naga lima yabo minister temi masü saka Yisu dak amanger ochishir Tanela Temeshi agi sünga alirtemi sarasademba agi alimaji kümzüka lir.
Anungji nai tsübua bilemera na tamang maka aser wara ji ne meyong asütsü, saka shibai Tematiba jenokdak alir, pabo ajak takoksang akümbok nung alitsü. Tetezü wara aser lendong ajak nungi kümzüka alitsü. Aji asünung wara tasen aruba osang ya asenok tamang asentenshiba ka kümdaktsüdi ta paper ajanga tazünger ajak den lemsateper.