Meshitetba mapang

Tsüngremi alima yanglur külen nübortem soyapokya aodang, mapang mapang shia, kodangsa nisungtemi alima menentsüsa aser Tsüngrem jashitsüsa inyakdir, idangji Tsüngremi tatalokba mapatem balala agi alima meshitetba asenoki meteta lir. Iba kasaji tang mapangba yaa tashidak wara agi Kiburi Pai yangluba lima meshitetter südi ta bilemer.Meshitetba tetezüji menena aliba merüktetba, anungji menena aliba merüktet dangji menüngdakbatembo endoktsü, anungji asenoka Tsüngremi alima nung menüngdaka ta bilemra endoktsü. Atangji, tanü alima menena aliba ya Noa aser Lot nunger putu den medemdangra kasa dang menena lir, saka tanü asenoki ajangshiba tashidak wara timtem aser takoksa yabo parnok putu nung ajuruba den medemdangtsülabo masü, kanga tila ka dang lir. Asenoki aiben asenok taküm aser tanüla indang bilemdanga inyaker masü saka shi jangratem aser senotsü ajangzüktsü asoshi bilema dang inyaker. Aji oda, Tsüngrem aser nisung tsüngdang kechi shitak (koba righteous ?) ta bilemdanga inyaker masü saka asenoki asenok ajangzüktsü asoshi bilema dang asenoki inyakba ajanga alima kanga menena lir. Alima menenba tetezüji temzüng ozüng yanglurtemi anir temzüng ozüng kübok melii pei inyaknütsü inyaker. Nübortem meyong rongsen ketdangsertemi lemsaa agir. Kin kidong meteta kibalembutsübajibo yutsür, arogoi dena tetsür o tetsür na aser tebur o tebur na apuani küma kibong kümtsür. Yi jema tsüngsangtepba ki agi asen lima dena sünga kümogo. Joko, yimten aser arogo tenzükba maparen ajak nung Tsüngrem aser nübortem meima tangatetba nung inyaker masü saka ita sen chia ayongayonga alitsü tangatetba nung inyaker teimba küma aoba angur. Ozüng raksar onsara nungji azü tokshiba, nüktapangta aser ochimashi agi alima sünga lir. Itemji dang masü saka nisungtem chidiyongdi aser morumoru ajanga alima nung arem shiruru tapu ajak samatsür aser tzü mopong tatsükba aser tamajungba küma aoba asenoki metetter. Joko, nisungtemi nüngdak Tsüngrem dang asüngdanger masü saka computer dang asüngdanger.Item temenen mapatem agi alima kanga menena alinungji, shitakba agibo, Noah putu mapang ama alima ajunga tzü agi shidokang shitak mesüra Lot mapang nunga ama mi agi rongdaktsüa langa lir. Ajisüaka, Tsüngremi asenok dangbo kanga aochia iba tashijibo meinyaki asenoki dang temulung meyipa arura ta atar südi. Iba taochi mapang ya asenoki angateta asenok temulung meyiptsüla. Joko, asenoki asenok nük dang ajungba masü saka Tsüngrem nük dang ajungba inyaktsü nangzükdi. Joko asenoki rongsen masü Tsüngremang tali meimdi. Joko, asenoki meindangba lenmang len nungi masü saka shiktakba lenmang len nungi rongsen aser mapa bushi tenzükdi. Joko, asenoki tenüng agi dang, ita sen ngura ojang ta bilemba nung masü, saka tanüla aser temulung ajak agi Tsüngrem aser nisungtemi hau shitaka ta shitettsüsa inyakdi. Atangji, ibai asenok asoshi meshitetba mapang lir, anungji takoksa anguba mapang masü temoatsü aser tajangzük anguba mapang lir. Akhidangbo asenoki shiranger yaritsü nungnanga bilem saka tanübo asenoki shiranger bushia anir arua yarir. Akhidangbo, mozü ki yanglutsüba sen aser mozü kidang nüngdakbatem alitsü sen amshia mapa shitak meinyak, saka tanübo kija, kibong aser arogoi dena mozü ki tajungba küma yanglushitsü asoshi teyari agütsür. Akhidangbo, mozü ki tesemsaptsüka liasü saka tanübo mozü kidang akaba osettsüset ajak tasen küma meyutetter, mozü machidangyongi aneptsüa teronem menema ayutsü merangteper. Akhidangbo, inyakertem aikati pei lemzüktsüba wadang nung aiben menokdaki tangalen pei mulungba nung dang ali, saka tanübo inyakertem ajak pei wadang shitak nung nokdaker taküm ajak bendanga agüja inyaktsüsa kümogo. Industry-tem aika shibangba den anogo aika gari mejajadaktsüi soitba ajanga tzü mopong kanga merüktetogo aser tangbo alima nungi anüng nung ita petinutem angur. Akhidang tenla kidang Tsüngrem külemba to temenungratsüka kümogo aser kibong tekülem agitsüba sobaliba tajung shia arudaktsüogo. Item temelenshi tajungtem ya asenoki reprangteta Tsüngrem tenüng sangdi aser asenok mesamara, alima tasen ka nung alir ama, asenoka temulung tasen kümshir indangindanga alitsü sarasadema atadi.

You must be logged in to post a comment Login