Tamajung nungi pilaba mapang

Tang ya tashidak memenatsü asoshi tangartem nungi dang masü saka tamajung mapa aika nungi pilaa aliba mapang lir. Joko, tesem ajaklen pei among adena tarua marudaktsür aser taoa moudaktsür asünungji machimajemtsü achiajemertema peisasa azüoka alir. Ano, shishilembadaka akhi amato jangotsü aser aonsutsütem peria alitsüsa mapanga magütsür aser tangua mangur, anungji kibong shia nung akhidang nanglanangshia chiajemba dang nungi kanga agia tajemba kümer chiajemdagi, anungji shi ango nangdena yur chidiyongdiba yimya to anogo shia tajemba tajemba kümdagi. Ozüng alema mapa tamajung inyakertema pei ki alema moudaktsür asünungji, temenen memenai pei kidang ajemajema amonger. Joko. prangpong bener aremi maor aser mozü aser battery bener ayongia maor asünungji arem nung shiruru aser ozüsangnutem aser ayong nung ango akong kata mesamai yimjung nung parnoka topur junga züindagi. Ki alema maor asünungji tangar nüngsen jembitsüsa madoker aser tenük meremtsüsa kecha mangur. Chiajema kazüa senzütsü makoker asünungji kidang kinungertem den monga sensaksemtsü, kaket azüngtsü aser tezülutetter atemabo kaket zülutsüa mapang peria angur. Gari mesenzüdaktsür asünungji, gari mamshiba ajanga senotsü kümzükba dang masü saka alima tzü moponga kanga merükteta kümdagi, Joko, anüng nung alima nungi yokba tango tatsük aser mokozütem süshia aoba ajanga anünga temenungratsüka kanga merüka angur aser akhidang ama asen lima nungia anepdang aser nikongdang himalaya tenem kolaktem angur. Itemji kodang asenoki bilemdangdir, tanü tashidak wara agi asenok tai memenadaktsütsüsa azüoka ayuba ama, tashidak wara malidanga asenoki asenoksasa asen taküm azüoka alitsübaji kanga tongtibanga ta angatetter. Asenok taküm raksaba ya temeneni asenok bushia arur masü saka asenoki temenen mapatem bushia aor, iba jagi asenok menenadoker. Aji oda, kodang asenok menendir, tamasa kibong menenadoker aser kodang kibong menenadokdir lokti menenadoker aser kodang lokti menenadokdir alima menenadoker. Iba amaji yashi tashi asenoki asenok ajung dang apia asen ajungtsü, asen akatsü aser asen jangratema lira ojang ta bilema inyakba mapatem ajak nungi, tanübo, asenoki meimlaika tamangu mapa ka agi piladaktsüogo. Iba ya asoshi, shitakba agibo, asenoki Tsüngrem tenüng asangtsüla. Joko, asenok alima rongsen aser shi japujari agi sünger, Tsüngrema ali mali memetet mashimashi alitsü tenzüka oa aliba mapang ka ajungbena item mapa nungi asenok piladaktsür. Joko, lokti külemi senteptsü tsübur asünungji, Khristan-a masü amato alima shi jangraba benjongbentsü tapu balala ayongzüka monga aliba sentongtem ajak anenogo. Item ajak dang nungi tajungtibaji, yashi tashi asenok aikati pei ajangzüktsü asoshi dang bendentsü bilema inyakba jakla to melenshir, tanübo asenokia government nem mesüra timtemertem nem kechi agütsütsü ta bilema inyaktsü tenzükogo. Tang ama, Tsüngremi asenok azüokba mapang yagi asenok taküm ya asenok meyong masü, teyanglur ka lir, anungji asenok sünütsü mesütettsü aser asenoki makokba tebilemtsütem akoktsüsa Tsüngrem ka lir ta tangatetba tajung ka agütsür. Atangji, tamajung nungi pilaa alitsüba ya temela masü, kechiyong asenok onülen ajaki maotsü, asenoki chiajemnüba apia chiamajemtsü. Tamajung nungi pilaa aliba takümi pei ajung asaa meinyaktsü, mejembitsü aser pei bang dang ajung asaa chidiyongdi masütsü. Tamajung nungi pilabaji aremzükba lir, anungji tangar den putepa litettsü. Iba mapangba ya, joko, asen telidakba ki tali majung tejen kümer yanglushiba amai lir. Joko ki tejen tasen küma yanglushir alitsü. Ki tasen nungbo yi jemer, mozümora achir, shi azü mazüok jajar, tashiyim mapa inyakerem aser nübortem meyong miimzüka chitsürtem shinga malitsü. Iba ki tasenbajibo alima tasen amai asütsü, anungji asenoka Tsüngremi yangluzükli amato, nisung tasen küma jangratema alitsü sarasadema atadi.