Benjong lima nung ajeptsü

Nagaland nungbo tang alima tashidak wara covid 19 agi shiranger asü masüar tendangdak maka nungji, temulung melemi bilemba nisungtem dak nungi azü tuzüka tangaleni yoka – yoka, joko tangbo temang dena Guwahati Medical College Hospital-i yokba angashir, kechiyong asen lima nung iba ama timtemji anepalu mesütetter. Iba osangji alimai angashia, joko social media platform tapu balala nung tangari asenok menütsüba angur. Asen jakla aser mapa dak alang tilutsür aser sensatsür asünungji, tejak angüma lur hau ta bilemtsüba dak alaka kecha o inteptsüsa madoker. Item tilutsüba o tem rongnung asenok ajak temulung atangtsüba o kaji, Nagaland nung alirtemi benjong onsara sapuba agi benjong monga lungsuteptsüba dak alaka parnoki mozü kitem agi mozü kitem mesüka yanglutsübo mebilemer ta chidaktsüba o ji asütsü. Iba maksü o jibo yimsüsür aser tulurtemi dang masü saka nübortem ajak kasasa lemsaa chiogo. Tanü tangari asenok meyong mozü kidang asenoksasa asen dak aketba tashidaka metendangtettsüsa aser anepalu mesütettsüsa timtemba tia ngur menütsü dang, asenok jaksajaklema hornbill benjong tuluba-a ta aser yabo hornbill benjong tilaba-a ta chiajema mongtepbato taaktsüka bilemtetter. Asenokbo teti tangar menüdong asütsü na ? Tangari Nagaland nung gari lenmang ngur menütsüba manendang, ano parnok ya mozü kia maka asüa ta repangteta menütsür. Iba denji ano tangarang asen limai kaketshisatsü bushii arutsüsa inyaktetter alitsü melen asenokang takaba ajak chirnurtem tangalen kaketshisatsü bushiba nung endoker. Ya koda ? Asenokbo gari lenmang tajung yanglutsü, kaketshisatsü tajung angudak tesem ka akümtsü aser taneptsü tajung angudak lima asütsü merangtsü melen pei mapa aser pei anguba den mesütep pei atema ali tuluka alitsü, ki tululu anasemkabo yanglutsü aser lenmang mejungaka garibo tajungtiba alitsü nükjidongang asütsü. Asenok joko rongsen agi tenükpokadokerji, tang ama kenüyongi ajak remoka asütsüba wara anema raraba tongpang nunga, ashiko, peibo meshirangtsü amai bilema pei agitsüang bilema yangku semer awazüa alitsüa akok. Tang yabo, joko, tongpang ayongzüka yur rarar asünungji, pei li aser pei kiji masü saka tashidak ya nokdangteter asü masü ta asüba nung shisatsü, rongsen aser tashi ajak agütsütsüba mapang lir. Ajisüaka, shiranger anepalutsüpurtem doctor aser nurse-tem asoshi dena oset tajungtiba bushia agütsütsü melen jenjang dalangba apia agütsüra, shirangertem dang nungibo doctor aser nurse-temjiang tama süa adoktsü. Aji shibai menoktsü ? Iba ama tensa mapang yabo pei taküm dang masü saka tangar taküm dena tendanga pei agitsü mebilemi inyaktsüba mapang lir.Tang amai lira, asenokbo iba tashidak agi atong nungbo mozü kidang inyakertem ajak den asenok ajak pei kidang aser yimdong nung aksüra wara arudang aktem mepitepa asüba ama, mang aremer-a mali ajak süa adoktsü. Iba tiaji asenok ajaki yimdangi arua bilemdangdi. Aji oda, tang yabo tangar indang chitsütsü bilemtsüba mapang masü saka pei meyong ali kimonga dena yoker mozü ki nung nüngdakbatem asoshi tenla agütsütsüba mapang lir. Joko, asen lima ya benjong lima-a ta asenbo kecha maka ser jaksajaklema senzüba to, khen, tesülen yutsüdi aser asenok taneptsü angudak mozü kitem tama yangludi. Iba ama tangari asenok menütsü dang Nagaland Medical College indang khen süoki ia bilemdangdi. Atangji, kechiba benjong mamongtsü saka benjong mongmonga asenok shirangdang azü tuzüka tendangdak government mozü ki kata mozü ki mesüka melira, kaketshisatsü shitak angudak kaketreju makara, anogo anasemka among ajak shibanger among nung chiyongtsü maka “relief jang’ agidang taküm alitsüsaba jenjang nung asenok lira, asenok kentena tsüngsanga yartepa amongba benjongmong ajakji akümmaket temenünütsüka dang asütsü. Tanü ama tensa ka nunga nübortem asoshi masü pei agitsü dang bilem nungbo, atangji, asenok ajak benjong monga monga ajeptsü.