Alima anogo

Tanü ya alima anogo (Earth Day) 50 buba amongba anogo lir. Atangji, taküm kümsa iba anogomong ya tapetba aser tajungba amonger, kechiyong taküm kümbo asenok ajak kidang amonger asünungji alima menentsüsa garia mesenzütsü, factory-tem nung mapa meinyaktsü aser janaona mashimashi nung meindoktsü. Alima anogo amongba tetezü, alima ya alima nung alir ajak ki. Alima yabo ka dang, anungji alima nung alirtem asoshi alima ya majung kümra talidak majung akümer asütsü ta angatettsü asoshi amonger. Iba anogo mong nung ya, talisa, tanur aser lanurtem nem tongtibang shilem agidakja amonger, kechiyong asüng iba kidang parnok aser parnok chinur aser semchirsemnurtem alitsü.1972 küm April 22 nü America nung nisung million 20 shi kima yimdongi adoker alima tzü mopong menena kümdaktsüba mapatem meinyaktsü asoshi tangatetba agüja inyaktsü ajungmeso. Atangji, küm 50 jakdang, asenok aikati alima tzü mopong menenba indang memeteti liasü aser jembia mangashi. Ajisüaka, temetetter limatemi anir taoba küm 50 tashi alima tzü mopong memenendaktsüi anepalutsü asoshi küm shia jembipet jembia aruaka, tanü tashi nung alima tzü mopong kanga mejungi kümogo. Ibaji nisungtem taginüba onsara akümba agi, alima nung osettsüset tapu balala yanglutsü asoshi arem lepboka industry-tem lapokdang, alima mekongdaktsüba aser mopong merükdaktsüba arem tululu samapet samar. Aji oda, arem lepdoker industry tululu amenoka aodang, item nung jagi mokozü tanak aser tatsük adoker, mozü tzü tamajung ayong aser tzüyim nung yimokdaktsür aser alima janatsüsa tamakitsü osettem aika adoker. Item jagi ayong aser tzüim nung aliba shirurutema dena taküm melitettsüsa raksatsür. Itemji dang masü, alima nung nütsüng onsara renloker asünungji, item ajakji tebok süngdakja mesütsü asoshi aluyimertemi chiyongtsü akok tashi teimba adokdakja züsentettsü merangdang, alu jungdaktsütsü asoshi ali temo mozü amshiba dang masü saka motong aser aonsutsü raksatsüba shiruru tila tepsettsü asoshi alu nung mozü amshiba ajanga alima nung akhidang meiba süngdonglidongtem aika memeyitettsüsa raksar aser arem malinungji arem shirurutema talidak maka aser chiyongtsüa maka kümadoker. Item tebilemtsütem jagi aiben shirurutemi nisungtem alidak aruagi timtem agütsüba angutsü. Aji oda, alima tatsük aküm nungji, temekong lima rüjep agi tenem küma alibatem ajak yimsaa orr tzüyim nung yimokba agi alima nung tzümetsüng adokdaktsür. Joko, tzüim aika nung asetkong alibatem tzü agi mobanga atur asünungji, yangji aliba nübortem tanga lima tasen ka mesemteta alitsüsa akümba asetkong yimtsüngtem aika lir.Item rongnung Bangladesh nunga yimtsüng aika dena lir.Tanübo asenoki dena alima tatsükba akümba metetter aser tzü mopong menenba ajanga tashidak balala pokteta asenok tim atemer. Item ajakji rajema asenokia tanü ama alima anogomong amongdang, alima ya pei aliba ki ama bilema, iba ki meraksai chirnur aser semchirsemnurtem ajak anisüngzüka lia aotsüsa mapa karbo inyaktsüla. Tanü ama kechalenia mao kidang amongba anogo nung ya tanurtem den alima yangluba otsü aser alima topur ajung merksai alitsüba otsü aser shisatsütem benoka sensaksem aka nung junger. Atangji, ‘social distance’ yuang ta shia kidang mongdaktsübaji, kecha lenia tou ta ashir masü saka tangar den anasatepa tekazü ta ashirba dang lir, anungji asenok temeket nung janaona shishia endoktsüa akok mesüra süngdong ka ana temoka yutsütsüa akok, mesüra ninang aser shinü nunger arua kazütsüsa asenoki naro tsüki yanglutsüa akok.Iba ama anogomong amongba mapang alima nung tzü aser arem nung aliba taküm shirurutem ajak Tsüngremi yangluba takümtem ta bilemteta apayua wazüka ayutsü nüngdakbatem jembitsüa tapet asütsü.Alima menendaktsübaji asen ki menener ta angateta asen ki menena aliba ya okteta topur junga kümdaktsütsüsa inyaktsü taküm 2020 küm alima anogomong omen “Climate Action” ajanga ayongzüker.