Temulung melemtetba

Tanü yimobilem onük ya temulung lemtetba ta sünütsüka, kechiyong tang asenok asoshi nüngdakbaji temulung lemtetba ya lir, ajisüaka asenok tang tashibo Coronavirus agi masü saka temulung melemtettsüsa inyakba ochimashi mapatem agi shiranger asünungji, iba temulung melemtetba tashidak indang tama jembia taneptsü bushitsüsa adoker. Iba temulung melemtetba timtem yagi asenok kangshia lia, iba tasütsü tashidak wara yagi asenok menep nungbo, coronavirus agi masü saka temulung melemtetba (Trust deficit virus) tashidak agi asenok ajak samadoktsü. Tanü asen lima nung nübortemi government dak kanga temulung melemteti akümba ya peisasa pei dak temulung melemtetba den kasa lir, kechiyong government-i nübor ayur masü saka nübortemiang government ayur. Ajisüaka, nübortem tia ajanga government nung alir kangshir aser government nung alirtemi nübortem timtemdaktsür ta asüba tensa tamajung ka nung alirtemji asenok lir. Asenok putu otsü yabo Naga nunger aser Aor yimten süiren otsü nung tamajungtiba tapu aser tapak ka asütsü. Aji asenok asoshi taaktsüka. Tanü asenok ya alima nung meimlaba tashidak wara tamajungba ka den rarar. Iba tashidak yagi ozübo matongtsü ta shinga mali. Iba tashidak yagi yimsüsür aser nübortem tsüngda, takartem o sensakertem na tsüngda aser tulur o tilar na tsüngda kecha mebendanger, anungji tang Covid mozü kitem kar mesemteta alidak ya, tulur tilar mebendang, iba tashidak agi atonger ajak kasasa anepalutsü. Iba ama tashidak wara tongpang ka den arsangokja raradang, nübortemi nüngdak ajak government nungi dang angutsü imlara, ashiko nüngdak ajakbo government-i meperidaktsütettsü, anungji kija, kibong, lokti aser arogotemia pei akok kari senotsü, kari osettsüset aser kari chiyongtsü aser mozü tenlateptsübaji kanga nüngdak adoker. Atangji, asen lima nunga nisung kari Chief Minister Relief Fund nung aser kari mozü kidang inyakertem nem aser kari government nung ketdangsertem nem ta pei akok tenla agütsüba asenoki angashiogo. Aji oda, tanga limatem nunga kija kibong aser company-temi iba tashidak wara anema raraba nung amshitsü asoshi sen tenla tululu agütsütepba asenoki nguogo. Item tenlatemji pei akaba nungi alima nübortem asoshi tenla agütsütsü tim ta angatetba agi aser ano kaji, govenment nung alirtem dak temulung lemtetba agi agütsür. Ajisüaka, asen lima nung shisablutsü kaji, nübortemi government nung alirtem dak temulung melemtetter. Iba jagi parnoki tenla agütsüyonga timi mamshitsü amai bilemer. Joko, asen lima nung ochimashi jenjang (degree) iba tashiji tuadokogo. Ibaji akhidang school nung azüngba, nashi nüker tebur chanu kati tsünütem marudanga tsünu arudar ta tiyazü yimertem mesüshiba agi, joko shitakba tsünü arudangbo yimer tekümzüki arur mali asüba aotsü mesüka lir. Ochimashi aser tiyazü onsara nungji, joko asen lima nung ochi o yazü na mebendangteter. Tanga lima nung ama, tang ya asenokia mozü kidang amshitsü asoshi nüngdakba osettem tenlatsüba mapang lir, ibayongji taoba hopta nung iba osangkaket ajanga nübortem den tangatetba lemsatepba sabang nung, “tang ya nübortem asoshi jangotsü dangbo, ano, mozü kidang shirangertem asoshi ventilator tenüngdakba kümogo, anungji asenok kija kibong aser arogoi itemji covid hospital asoshi tenla nunga koma süla ?” ta asüba tasüngdangba ka agüja bilemdangogo. Ajisüaka, tejashitsüka, telangzürtem ajaki government-i tama ochishia inyaka sayutsüla ta asüba telangzüba agütsüogo. Ibaji rasaa meshiaka ajaki angateter, anungji government nung alirtemi, tang nungi danga, nübortemi temulung lemtettsüsa inyaktsü aser alitsübaji kanga tongtibang asütsü. Atangji, asen government ya ochimashi agi sünga lir, aji meküpbangtettsü. Ajisüaka, külen kari ochimashi mapatem anema raradang, ano külen, asenok takokeribo mozü kidang nüngdakbatem reprangteta tenlara, iba jagi ashiko, tangar dangbo asenok taküm tama kümzüktsüsa anogoa ajurutsüa akok.