Arogosa tongtibangba kümogo

Mapang tajung nungbo aikati arogo mebushir, sentepia maor aser tenlaa magütsür saka tanü ama mapang tamajung ka agi asenok menepdang asenok jenokdak tajungtibaji arogoa ta apijemer. Tsüngrem taochi agi asen limabo ano coronavirus agi matong saka menua mali, asüng kechi atalokjar memetet. Tsüngrem tsüngdang tesempatsü aser tangar nisungtem tsüngdang taaktsükaji asenok kanga sensaker saka ochibo kanga mashi. Ashiko, sensaker yakta takar kümnüba agi ochimashir südi. Ajisüaka, asenoki tan masür dang ashi, asenoki ngua nisung aika yakta takar agi sensaker akümba angur. Itemji kecha hau ta mali asenoki sensakertem ajemoka yutsür takar akümtsü merangteper. Iba jagi tanü tashi takarbo aika lir saka nübortem ket nungbo kecha maka shisaboluteper. Tangar tanga lima nungi gari dena yoka pei nisung bener arur saka asenokbo shiranger anepalutsüba tiaji toktsür, meshirangertem rongnunga anogo ishika tendanga quarantine nung ayurtem asoshia chiyongtsü agütsütsü makoker. Tang poktetba tashidak agi shirangerbo maneper ta masü saka teimbaka aneper saka tetenzük dang junga menokdangtetra anepalu mesütet aser mayimjem nisung aika südaktsür. Iba ama lendong aketba jagi metetsümonga bendanglen nungi arurtem zübazübaa ki ka nung külemi nungtepa anendaktsütsü memelar aser indangindanga pei kidangia meyoker. Ibayongji, government-i akok tashi ki tazüng bushia anepalutsütsü meranger saka tang tashi nung nisung meyirijang ter dak tali anogo terpezü tashi anenzüka mongdaktsütsü asoshi ki peria mangur. Shitakba agibo bendanglen nungi arurtemji tangar bendanger masü saka asen nisungtem dang lir, anungji school, college, hostel aser guest house ajak nung anenzüka mongdaktsütsüla aser idangji government-i taküm nüngdak ajak agütsütsüla. Ajisüaka, tesem aika nung item tesemtemji amshitsü atema kiburia memulunger aser kiyong nung yimtenia nokdanger. Ajak asoshi tia majungji aji ka asütsü. Iba ama tia ka nung, joko government teimla ajak agi arogo dang lir, anungji arogo dang pei akaba kiojen aser rongsen agi yariteptsü mepishir. Atangji, tang tashi nunga arogo aikati sarasadem agi dang masü saka rongsen aser kiojen agüja yariba osang aika lir aser ano yaritsüsa akümtsü. Joko, government dak imlatsü mali nungji, district kar nungbo quarantine center nung amongertem dang anogo nung mess fee sen senpak noklang anana sarutsü telemtetba agiogo. Ka ama dang ali masüji, iba senjia aikati magütsütettsü, anungji arogoisa agütsütsüsa akümtsü. Aji oda, arogo asoshi iba mapang ya meyarili asüyonga majung kümogo, kechiyong tang ya iba tashidak ya menokdangtet nungbo mozü kidang masem shiranger adenshitsü aser anepalur mali mozü ki kilong aser kima ajak nung tasümang merepdentsü. Atangji, asenok Naga nungerbo arogo nunger masübabo shiba ali ? Denomination balala, kin balala aser yim balala asütsüa akok saka arogojibo ka dang, Khristar arogo, anungji tang mapangba ya arogo ajak tajung Samaria nungbato kümer nisungtem mongdaktsütsü asoshi tenla ki tashi lapoktsütsü tim. Joko, tang mapangba ya government aija amongtsüba masü, kanga menuogo aser mapang mali, anungji government nung alirtemji government nung alirtem nem toktsüdi, saka asenok arogo nungertembo ken ka tener sarasadem mapang agir apusotsüba mapangji tang lir. Atangji, arogo kata pei nüngdak perir anüngtsüsa akaba arogo mali, kechiyong aruba yari Tsüngrem mapa inyaker. Ajisüaka, maka agi takar kümer, joko tang yabo kiojen yangluba nungang sen endoktsüla aliba meindoki government melen inyaktsüsa kümogo. Joko, asenokbo atsüayonga melii arogo kiojen ajak quarantine center kümdaktsüdi aser yangji amongertem ajak nem taküm aser tanüla chiyongtsü ajak agüja mongdaktsüdi. Asenoki coronavirus ya talirabo metsübutsüla. Iba tashidak ya mopong nung menatepba tashidak ka masü, ibayongji nisung o nisung na tsüngda süklep asem tetsüngda yura memenateper ta mongintemi ashir. Asenoki tashidak tsübuba agi asen kasa adianu dang temeim mesayutetra asenok arogo nunger masü asütsü. Ibai arogo asoshi tasüa majem temeim mapa inyaktsüba mapang lir.