Rongsenketsüng nung mepetmesü adoktsü ana nung lir: Therie

Dimapur, Monupii/May 21 (TYO): NPCC tir K. Therie-i, tanga state nung aliba chirnur 18,000 anir arutsü asoshi inyakyim aser anir arutsü asoshi makokba khuret ni angateter. Special train 20 aser coaches noklang ishika mekazükba ajanga Naga nunger chirnurtem ajak meyipa anir arutettsü. Iba ya asenoki minyaktetba tebilemtsüka mesüdaktsütsüla, ta ashi.
Ajisüaka parnok kidangi meyipa anir arubaji teperi masü. Parnok nem mapa agütsütsüla. Asenok tang tanga state nungi maruteti aliba chirnurtem atema bilemdang, hospitality services sector; talisa restaurant, parlour, tourist operator, taxi aser auto anishirtem sentoka metoktsütsüla. Economy nung migrant aayangertem sülenbo hospitality Service tem kanga mejungi akoksadar. Nagaland kija nunga nisung meyirejang aika pei business chirepogo aser meyi aika mapa samaogo. Parnok kümzüktsü asoshi sorkari jenjang tapet agitsüla, ta paisa ashi.
Restaurant kiburtem nem khen atema asüyonga sorkari quarantine nung amungertem atema chiyongtsü renemtsütsü asoshi contract agütsütsüla. Tanabuba nung chiyongtsü agütsütsü asoshi contract matartem nem parnok ket nung ration card liaka meliaka ration agütsütsüla. Sorkarisa, mapa mongui aliba lanurtem aser tanga state nungi meyipa arurtem nem mapa agütsütsü asoshi süoki ia bilemdangtsü nüngdaker. Tanga state nungi meyipa arurtem tajangshibatem ya maongka ama state-i agitsüla aser state rongsenketsüng ajungketba den parnoka parnoki inyaktetbatem inyaka alitsü asoshi teyari agütsütsüla, ta Therie-i ashi.
Maneni sorkari iba tensa ya pei dak temulung sür alitsü aser pei sasa pei akhümtsübutsü asoshi tangazükba ka ama agitsü nüngdaker. Nagaland nung aliba nüburtem ya meshimetsürtem masü. State minister temi Union Ministers tem ajak kishi nung akoshia meshimetsüba ajanga asenok meshimetsür kümdaktsüogo. Regional party temi sübokrem agitsüba sobaliba sayu aser mapa meranga inyakba yimya samadaktsüba ya parnok khuret lir. Nüburtem iba amala yimya nung joko ojang dang metaloker litettsü. Asenok tangar dak metaloker malitsüla, aser ajak nem mapa inyaktsü asoshi maongka agütsütsüla, ta pai ashi.
5 (five) trillion dollar economy ajangzüktsü asoshi India mangdang tejakleni bener aotsü atema state sorkar shilem, 102 lakh crore National Infrastructure Pipeline (NIP) aser 20 lakh crores economic booster package nangzükba dak sendakba nung rongsenketsüng ajungkettsü asoshi sorkari sentong tejangja yanglur sayudaktsüner, ta pai ashi.
Tanabuba nung MSMEs aser Agriculture sector atema loan agizüktsü asoshi temelaba kümdaktsütsü atema sorkar sentong kechi ali, ibaji nüburtem nem metetdaktsüla, ta pai ashi.
Sentsüh aika aliba den huge plan aser non-plan salary aser debt servicing den lockdown revenue deficit bendenlokra, tarutsü anogotem tasakba asütsü. Asenoki takaratiba nung jenjang tapet agitsüla, ajita mesera asenok rongsenketsüng nung timtem tului aitsü. Media osang ajanga ashiba agi, Centre revenue shilem 95 ajemogo, ajita süra centre shilem saru aser grant tajemba akümtsü aser iba ya küm aika aotsü akok, ta Therie-i ashi.