Alima meimtsüba mapang

Tanü ya alima ajunga nung United Nations-i anir Lipuküm anogo, World Environment Day, amonger aser taküm 2020 küm iba anogomong omen ya ” Alima meimtsüba mapang”, ‘Time for Nature’ ta agüja lir. ” Time for Nature” ta agüja aliba oren ya ni angatetba apia Ao nung ” Alima meimtsüba mapang” ta meyiper, ajisüaka asenok iba yimobilem azüngertem rongnung kari danga tajungba meyiptetra, imlibilema tazüngertem den Olemsabang nung lemsateptsüsa ocet küma zülutsü mepishir. Atangji, alima nung meimchir ajak külemi alitsü asoshi ki ka dang lir, ibaji alima. Asenoki chiyongba chiyongtsü, asenoki ajemba tzü aser asenok taküm alitsü atema tango sashidaktsüba mopong tatsük, talem aser temekong ajak ya alima yimya balala nungi angur. Tsüngremi yangluba lima aser anüng ita petinutem shia ya, timtem madoki shitak lia aotsü asoshi yimya kaka lir, anungji iba yimyaji meraksadaktsüi anepalutsübaji asenok alima nung alir meimchirtem asoshi kanga tenüngdaktsü. Tanü asenoki alima nung tzü mopong menentsüsa aser asenok taküm lia aotsü asoshi chiyongtsüa junga mezüsentettsüsa mapa aika inyaker. Tsüngremi asenok nem alima yanglur lidaktsüba ya asenoki asen chirnur asoshi kiojen shitak yanglua toktsür yangji lidaktsüba amai lir. Aji oda, kodang asenoki tanü ajung asaa arem wazüka ayutsü melen, tapuyu melii süngdonglidong agi sen akümtsü arshia inyakdir, ibajibo asenoki asensasa asen tsüraburi agütsüba ki bena ayoker amai asütsü. Iba kasaji kodang asenoki mapa yakta atemtsü bilema alu nung metsü rakdir, ibajibo küm piyong achitsü bendena ayuba khen nung chidoka endoker asütsü. Tang alima ajaklen lockdown ser kidang mongtepba mapang ya, talisa, asenoki asen linütsü aliba aser inyaknütsü inyakba agi koda alima menenadoker liasü, ibaji tali jangjar. Aji oda, ita ka shi alima nung industries shibang aser garia mesenzü ta azüoka aliba mapang anüng nung anak auyi aser mokozü tanak sülokba agi petinu adokbaa mangu kümsa küm lia aruba to tangbo item mokozü tanaktem to ajak süshia orr anüng merükmerüka anguba kija agi asenok mulung pelar. Iba kasaji asenoki alima janaba agi ayongtema ajak menenadoker tesempatsüka liasübato, tangbo ayong tzü ajak to asüngteta merükmerüka kümer tateta jemnütsüka angur. Aji oda, alima nung lockdown masüdang agiba mopong o tang lockdown ser agiba mopong na ya temerük nung kenyongi balala, tangsa tajungba lir. Mopong ya alima nung taküm alirtem ajak asoshi tongtibangtiba chiyongtsü, anungji kodang asenoki alima memeimi menendaktsütsüsa inyakdir, ibajibo asen chiyongba su nung anak paloker chiyongba den kasa ta bilemdi. Iba kasaji asenoki alima nung aliba shiruru, ozüsangnu aser ango akong ajak kanga apayua amshitsübaji kanga tongtibang kümogo. Alima nung taküm alibatem rongnung tilatiba pezünu mesüra meja nungi tenzüker shiti aser keyi molusangzütem tashiji Tsüngremi ka aliba agi ka taküm alitsüsa sendaktepa yuja lir, anungji asenoki mebilemdangi taküm aliba telok ka samatsüra iba jagi alima nung timtem lendong adoktsü. Tatishitsü ka, keyi chiyongtsüji arem nung shitsü mesü asütsü saka asenoki shitsü mesuji chitsüra parnok chiyongtsü makatsü, anungji parnoki kiset shiruru achitsü aser tesüsa asenok dak kongshitsü. Iba amaji asenoki ozü telok tuluka samatsüra alima nung süngku achir malitsü, anungji süngku pokteta alu chitsütsü. Aji oda, alima nung ya asenok jangratema alitsüsa Tsüngremibo yanglua toktsü ser nung, asenoki mebilemdangi alima ajunga agi sen melentsü merang dang raksar. Sen dang ngura ali telong agi tema küma tusar yangji süngdonga kata memeyitsüsa inyaker toktsütsü, sen dang ngura arema agi moapu kümtsütsü, sen dang ngura shiruru ajak samatsütsü aser sen dang ngura alima nung tzü mopong tagi majungtsüsa menentsüyonga kecha masü ta sen dang lirbo alima nung jangratema alitsü amato bilema, alimabo memeim saka alima nung alitsü asoshi sen sen dang bushiba telokang ka asenok kümogo. Iba amaisa ao nungbo asenok ya sen yangku sünga semer tachitajemtsü maka aser tanü ama taneptsüa mengutet ta asenok ajak temenungratsüka saka tejashitsüka samatsü. Iba amaji mataloktsü atema, tanü anogomong omen nung ashiba ama, arungma, tang mapang nungi danga tenzüka alima meimdi, kechiyong alima meimbaji asensasa asen taküm meimba den kasa lir.