Tang ama anogo shia Covid-19 tashidak mesen nisung teimba teimba dak aliba puteta arudang, asenok kümdanga aliba den külemi tanü mapa tanü tema ayutsüla aser tamasa amato senzüsenpongtsü mesademi ka aküm nunga timtem majurutsüsa tang yongi renema ayutsüla. Asenok aikati tanü tema ayutsüba mapa ser nung asüng inyaktsü anünga ayur aser asüng anogoji komaka asütsüar asenok shingaia memetet. Covid-19 tashidak wara ya komaser poktet aser komaka nung atemtsüar shingaia meshitet, anungji pei kümdang kümdanga alitsübaji kanga tongtibang lir. Tenük agi mangur asünungji, aikati Covid-19 tashidak wara agi shirangba aser nisung asüba ya tiyazü amato bilemer, saka tiyazü tashidak aser olulu agi tashitemetet limatem dena yamai timtem takoksa arema tashidak wara nokdangba mapa meinyaktsü ta asenoki angatetdi. Joko, Delhi nungbo nisung tali asüba agi Hindu nunger leper nung mang arongdak ronger merongma asür kinungertem atateper. Aji oda, asenok khen mekümdanger ta asüdang, iba kasa tia jagi memeteti dang asen lima atongtsü. Tang tashi nungbo asenok aikati Covid-19 tashidak wara ya kangabo metsübur amai reprangtetter. Ibaji, ashiko, asen dak matalokba agi asütsü. Ajisüaka, asen kinunger aser medemer ka sür külenang kümdangtsübaji kanga menuadoker asütsü. Aji oda, Covid-19 tashidak wara nungi jenbua alitsü asoshi benshitsü tetuyubatem agütsüba ya asenoki tangar atema inyaktsür amato mebilemi asen taküm aser asen kinungertem kümzüktsü asoshi lemang sayur ta angateta anidaktsüla. Atangji, India ama lima ya Tsüngrem dak amangba lima ka asünungji, Hindu, Muslim aser Khristan yimsü dak amanger tamanger ajaki Tsüngremi kümzüktsü ta amanger. Iba jagi nisung aikati Tsüngrem nem dang nungloka toktsür, pei linütsü alir aser inyaknütsü inyaker. Aji oda, tang ama Covid-19 tashidak wara tanaben ayimsünga ao tialong nung, Hindu nunger tekülem benjong amongtsü asoshi nisung lakh junga tula masem ayongküm nung nungtepba asenok aikati nguogo. Iba ama nung jagi tashidak wara ya menokdangtettsüsa prokshitsü. Iba amaji asenok Khristan-temia asenok kümdanga maliyonga Tsüngremi kümzüktsü ta bilemer. Ajisüaka, shin o nung ashi ama, tia-ia tasü aitertem dang yaritetter aser peisasa pei taküm meima anepalurtem dang Tsüngremia yarir. Aji oda, takoka temerangertemiang ngutetter. Akhidang memetetba putu nungbo mapa ajak Tsüngrem sayatenya nung lia aru saka tanübo Tsüngremi Pa melen inyaktsü asoshi alima nung tashitemetetertem yuja lir, anungji tashitemetetertemi asenok meshirangtsü aser lendongi maitsü asoshi tetuyuba agütsüba nung asenoki tashi anga anidaktsüla. Aji oda, akhidangbo mozü machiyonga odang shirang ajung, kechiyong mozü achitsü memeteti liasü saka tanübo mozü achi nung dang Tsüngremia yaritettsüba putu nung asenok alir. Item wainshinji meteta asenoka Tsüngrem dak amanger ka ama Tsüngremi asenok yaritettsüsa asenoki asenoksasa yari ashitsü tim. Atangji, alima agi ojangji, tang amai tashidak tasen poktetpet poktettsü, anungji tashidak wara tamajung aliba agi ki shibanga yur kechalenia mao aser kecha meinyak among nung majungtsü, anungji tashidak liang teli, taküm lia aotsü atema mapabosa inyaktsüla. Iba tangatetba nung tashidak mopong koka mapa inyaktettsü atema temang tashi itta ayutsübaji kanga tongtibang asütsü aser achiajem mazüoktetba yimya tamajung melenshitsü mapang tajungtibaji Covid-19 wara agi amokmerenba mapang ya lir. Alima nung ya timtem agi anar temoatsü arur, anungji tang ama timtem aser shisabolu mapang nung asenoki alima nung ya lia aotsü atema jungjunga sarasadema bilemdangra, Tsüngremi asenok nem mapa inyaktsü tasa tasen agütsütsü. Asenok shilemji kümdanga alitsüla aser azümesen melii tanü mapa tanüsa temadoktsüla.Tanüngbajibo Tsüngremi inyaktsü.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login