Ibai mapang tajung

Asenok meshirangi kümdanga alitsüsa Covid-19 tashidak wara ajanga bener arutsüba mapangba ya asenok ajak asoshi mapang tajung ka lir ta bilema asenoki tajung – tajung dang inyaktsü bilemra, shitakba mapang tajungji tang ya asütsü. Aji oda, ibai asenok pei taküm nung mazüoktetba aser memelenshitetba jakla yimyatem azüokba aser melenshiba mapang tajung ka asütsü. Corona tashidak wara ya aruyonga – maruyonga asenok ajak kenübo asütsü, anungji Corona tashidak agi asütsü tsübua shisabolua kecha meinyaki mejanga kazütsüba mapang masü saka mapabo tangsa teinyakba inyaktsüla. Ibai asenok kinunger ajak külemi longjema aliba mapang lir, anungji tsüraburtemi tanurtem dang tim sayubentsü o shia ki mapa inyaka amongtsübaji tang yasa mapang tajungtiba lir. Aji oda, tanurtem asoshia tanur asüdangyongi tsüraburtem nem dang yaridakja aruba to küpdoka, tang mapangba ya anepdang  yakta saker tsüraburtem nem süngo yanglua agüja tenzükba nungi soruchioka chiyongdaktsür külenang ano, akok tashi kidang lia senotsü terabosa aatsü lenmang bilemdanga inyaktsüba mapang tajungtibaji jala jabasotem asoshi tang ya lir. Ibai aonung piyong mobile phone amshia kazür, anogo piyong mejanga kazütsüba mapang masü saka tsürabur aser adianutem den kidang otsü tajung jembia külemi mapa tasen-tasen bilemteta inyaktsüba mapang lir ta tanurtemi rajemtsüla. Mobile  phone nung asenok jembitsü, reprangtsü aser metettsü asoshi enokja akaba ajak ya tangarbo asenok dang nungi sen meshizüktsü asoshi purapiteta yanglur enoktsüba lir aser parnoki imlaba amaji, asenoki anogo piyong chiyong dang dena mobile mechioki amshir. Item ajakji angati masü saka asenoki parnok nem sen agütsür amshir saka asenokbo kecha meinyaki mapang tajung ajak mobile amshidang endoker. Item ajakji rajema asenok tang kidang külemi amongba mapang ya asenok tsürabur- tanur ta mali, asenok ajak mobile phone den masü saka kinungertem den mapang peria agüja mongra, asenok arishi tepiyong nung mapang tajungtibaji tang corona wara agi asenok kidang mongdaktsüba mapangba ya asütsü. Talisa, ano kidang tanur tila alir tsüraburtem asoshia pei kiji kaketreju kümer, anepdang nungi aonung tashi kaketreju nung amato, kaket azüngtsü, zülutsü, chiyongtsü, ki mapa inyaktsü , asayatsü, mejangtsü aser saktsü mapang balala lemsaa yur, anogo aoa memeteti tanurtem den kodanga mamatettsüsa amongtsüba mapang tajungtibaji tang ya asütsüla. Tang ama tashidak wara agi tanurtema kakkerejui moutet aser tsüraburtema akhi ama pei mapai sadema moutet ta amongba mapang ya, shinga atemaa, taküm aser kibong raksaba mapang masütsüla. Iba mapangba ya akok tashi tai putepba mapang masü saka tajung reprangteta ajungshitepba aser yaritepba mapang ka südaktsütsüla. Tashidak wara liang teli, alimabo mesama tashi odang aotsü aser taküma masü tashi odang liyonga aotsü, anungji kechikoma tia ka nung lidir liaka, asen taküm ya, kidang asüyonga, tanga nung asüyonga, tangar asoshi teyarir tajung ka süa alitsü merangtsübaji kanga tongtibang lir. Alima nung ya, shiba südir süang, talangka alitsübaji tongtibang masü saka junga alitsübaji dang tongtibang lir. Kechi tia nung, kodang südir süang, asenok junga lira, asenoka alimai aru langa liogo ta bilemdi. Atangji, junga alitsüba ya nisung kar dang temelaba agir alitsüba mapa ka masü saka asen mulung, asenoki junga linüra junga alitsü aser mejungi linüra mejungi alitsü. Junga linür ser nung mejungi lira, ibaji tangar tai masü asen tai asütsü. Tajung tamajung tashidak aser temoatsü, taküm aser tasü ajak Kibuba Tsüngrem ket nung lir, anungji asenoki inyaktsüba mapajibo, Tenüngsang Ken 37.3 nung ashi ama, Tsüngrem dak amanga tajung- tajung inyaktsübaji dang lir. Aji oda, Tsüngrem dak amanga tajung inyaktsüba mapang tajungtibaji tang ama tashidak wara tamajung agi amokmerenba mapang tamajungtiba ya ka asütsü. Atangji, mapang tamajungtibaji tajung inyaknertem asoshibo mapang tajungtiba lir.