Sempadaktsütsü o jembiba

Alima nung kin o kin na aser telok o telok na tsükchitepa lendong atalokba ya ajungbena ataloker masü saka ibai kenü nisung kati nisung kar nem kar sempadaktsütsü asoshi jembiba ajanga adoker. Ibai per entsü nungi techanu moktetter amai lir. Küm 80 shi jakdang, Germany nung Hitler-i anir Germany senso kümer alir Yihuda nungertem Germany nung mali küma samatsütsü tenzükbajia ajungbena atalokba mapa ka masü, saka Hitler-i Germany nunger nem Yihuda nunger samadaktsütsü asoshi jembia jembia shitak küma  atalokba liasü. Aji oda, tanü tashi Hiltler lenisüba nung Germany nungertemi Yihuda nunger lakh roker shi reshikangshia südaktsüba tatalokba otsü amabo alima konga kodanga matalokdang. Ibaji kenü nisung kati tesempa o jembi tenzükba nungi atalokba liasü. Iba amajisa mesüaka asenok rongnunga asen alidak yimer o yimer na rongnung mesüra telok o telok na tsüngda meputep adoka tarak kettepa rarateptsüsa atalokba lendongtem indang bilemdangra, item ajakji mapang talangka nungi kati ka majung jembiba mesüra tsüraburtemi tanurtem dang tangar majung indang ashiba ajanga ataloktem asütsü. Ashiko, tanü Manipur nung atalokba lendong yaa yashi yakanü lokti senden aliba agi atalokba masü saka mapang talangka nungi kini kin anema jembiba nungi tesempatep adoka tenzükba asütsüa akok. Aji oda, kodang tsüraburtemi pei tanurtem dang tangar kar majung indang shidir, tanurtem jagi item dakji tajung kecha mangutsü aser sempa tenzüktsü. Kasaji, lokti nung lenir aser yimsüsürtemi kodang nisung kar indang majung jembipet jembidir, par nübortemi itemji sempaa aiter. Aji oda, kari kar majung jembir aser karia kar majung jembir ta jembia jembia telok ana tsüngdaji tesempatep adoker aser taküm samatsütsüa mapayui rara tenzüker. Kasaji, akhidang Germany nung yimsüsüri Yihuda nunger sempadaktsütsü jembiba ama tanü asen lima nunga yimsüsürtemi aiben tangar kin aser tangar tamangba yimsü amangertem sempadaktsütsüsa jembiba asenoki angashir. Ibaji metetsümonga nübortem mulungjung nung tsükchiteptsü metsü prokba mapa ka lir. Nübortem rongnung sempateptsü metsü prokbaji  tangar tamakok ngudaktsütsü asoshi bilema jembir asütsüa akok, ajisüaka nübortem rongnung sempatepa alitsüsa metsü tamajung prokba jagi tamakok dang nungibo takoksaba lendong tuluba ataloktsü aser iba takoksa lendong nungibo shinga mejenbutsü.  Aji oda, tsükchiteptsü metsü prokba jagibo tejembisangjiang lendongi aitsü. Talisa, India lima ama kin aser oshi zünger mezüngma aser alima nung nisungtemi amangba tamangba yimsü ajak alidak lima nung lokti lenir aser yimsüsürtemi kodang tamangba yimsü kati ka anemtsüsa aser kin kati ka anemtsüsa jembidir, ibaji India nung rongrong tulu adoka India telongjem raksatsü asoshi sentong yanglu tenzüker asütsü. Ano, tongtibangsa Naga lima ama nung, Naga nunger kin tapu balala aika alidak kin kati kin ka sempatsüsa jembira, iba jagi Naga nunger meputep tenzüktsü aser tesempatep shisatsüji kanga mejungi ulua kümerbo, Yisua amadoker, asenok o asenok na azü tokshia rarateptsü ana nung dang lir. Iba ama lendongji asen lima nung mataloktsü atema, talisa, yimten lenirtemi nübortem rongnung tesempa o mejembitsüla. Aiben asenoki shisa tasen tajung ka bener arua lemsateptsü melen tangar majungba kisüng jembir. Atangji, tangar majungba indang jembitsübo temela saka yangji nübortem asoshi tagitsü kecha mali, iba jagi nisung mulungang menentsür. Aji oda, asen lima mejungi lira aji yanglushitsü atema shisa tasen agi sentong tasen bener arua nübortem den shisalemsateptsübajiang lenirtem asoshi tongtibang asütsüla. Socrates-i ashir, ” shisa tulu adeneri shisatsü (ideas) lemsateper, shisa teyari ka adeneri tatalokba otsütem indang jembir aser shisa tila adeneri pi indang jembitsür.”