Chiyongtsü memerüki amshir !

Dimapur nung ice cream yangludak tesem ka nung ice cream yangluba tzüji songtsü aser ice cream yangluba auso nungbo koya senzür ta local tv ka nung sayuba angu dang saktsünütsü atua reprangogo. Atangji, taintemibo aikati ice cream machir saka tetsür tanurtemi, tang ama lemiwa, kanga sapua achiba chiyongtsüji  ice cream lir. Atangji, ice cream ya tachitsü tajung aser tanang dang masü saka tereprangtsüa kanga junger, ajisüaka ibaji shirnoki kong koma yangluar tachirtemi memetet achir. Ashiko, tachirtemi ice cream yangludakji angu nungbo, teyanglurtem dang-dang masü saka tayokertem dena merenshinüa aittsü aser taküm piyong ice cream machitsü nangzüktsüa akok. Asenoki mereprangdanger aser tetendanga metendanger dang ashi, ice cream dang masü saka asenoki achiba amtsüktem ya teimbaka tesem tesempatsüka nung koya den raktepa tebena memetsük aser tetsünga meshidok ser mashimashi memerüki yanglua alitsüa akok. Ajisüaka, chiyongtsütem rongnunga yanglurbo amtsüksa topur tajungba angur, anungji asenoki kecha marendaki jangratema alia achir. Ano, chiyongtsütem rongnung totzü teimba amshia yangluba chiyongtsüji amtsük ya lir aser amtsük yangludak tesem aika nung sen jenjang tajemba aser dalangba totzü mesüra totzü tejen amshir, iba jagi tayokertembo tajangzük talila angur saka talir aser tachirtembo chiyongtsü masü tashidak alia achir akümer. Koba chiyongtsü südir süang, asenok taküm alitsü atema achir, anungji asen temang ya asenoki achiba aser ajemba dak keta lir. Aji oda, asenoki achiba chiyongtsütemji memerük aser junga mawazüba chiyongtsü süra iba jagi asen temanga memerük akümer. Tatsüba nung asenoki chiyongtsü tamajung chira asenok temang mejungi akümtsü aser chiyongtsü tajung chira asen temang junga dang alitsü.  Atangji, asenoki iba tashijibo meteta lir, anungji asenoki asenoksasa kidang awazüa achiba chiyongtsütembo tajung, temerük aser kanga junga anepalua awazüa achir. Ano, tanü asüng balaka asenok aikati temang anepalutsü kanga shia kümogo, iba jagi asentzü sena mapa meinyakertema anogo nung khenbo temang arakzüka asentzü aludakja belemdaktsür aser chi aser shi dangbo süngolemba aser süngjanglijang teimba achir. Iba amaji nisung aikati dokan nung ayokba amtsük, ice cream aser chiyongtem machitsü meranger. Asenoki alu mayimba agi makoker dang ashi, dokan nung aliba jang yabo teimbaka temang atema majung, anungji takokeribo pei chiyongtsübo züsentettsüsa alu ayim nunga junger. Atangji, pei kidang chiyongtsü temerük tajung peria alitsüa akok saka amtsükbosa dokan nungi alia achitsü. Aji oda, talisa tanurtemi dokan nung aser lenmang nung yoka aliba ice cream machi maremtsü, anungji amtsük aser ice cream yangludak tesem aser parnok inyakyim ajak mapang mapang shia teinyaktsü purtemi mita reprangtsüla. Tangar state nung ama asenok state nunga nübortem asoshi chiyongtsü yanglua ayokbatem ya tendangtsü aser repranga mittsü atema government-i ita sen agütsür Food Safety Authority nung inyakertem yua lir. Nisunger yimya asünungji, aikati talir nem parnoki agütsüba sen jenjang yari chiyongtsü tajung aser temerük agütsütsü mebilemi tajangzük dang bushir. Anungji, government tashi amer kari mita mereprangra, nisung aikati tangar dang ayoktsüba amtsük amsangbo mashimashi yanglur ayoktsü. Tangarbo machine amshia light nung yanglur saka asenokbo light-a mali aser senotsüa maka nungji, akhi inyakba yimya nung dang kari teben agi ajeper aser kari tetsüng agi ajemer ta amtsük amsangtem yanglur. Tang Nagaland nung dokan tapu balala lapokyonga aobaren nung mozü ayokba aser amtsük ayokba dokan nasa teimba asütsüsa lapoka lir. Anapronglaji nisung ka taküm aser temang atema kanga tongtibang lir. Mozüa aser amtsüka asen temang telongi yoker, anungji item jagi asen temang telong nung mapa inyakba dak asen tepela- tejashi aser asen arishi keta lir. Atangji, pei taküm, temang aser arishi atema dang asünungji, Health aser Food Safety Authority nung inyaker teinyaktsüpurtemi meinyakra, asenoki parnok mapaji benzüka inyaktsüla, kechiyong ibaibo asen taküm aser temang na atema tasü o taküm na bendangba mapa ka lir.