Police aser tesayur sülen Arogo koda ?

Nagaland melenshitsü atemabo Police aser Education department den arogo nunger melenshi nung odang ajak melenshia adoktsü ta bilemer. Iba tangatetba nung police-tem taküm yimya melenshitsü merangba ngua kaketreju nung tesayurtema melenshi nung kanga jungla ta bilemba ka asenoki taoba hopta nung iba yimobilem nung lemsatepogo. Aji oda, Nagaland nung police o tesayurtem na taküm yimya tajungba küma melenshir nübortem asoshi pei tenzükba mapa nung bendanga agüja tenzük nungbo, iba kisüng jagi Nagaland nung nüngdakba temelenshi tesadang kabo bener arutsü. Anungji, tanüngba tesadang kaji melenshidaktsütsü atema asenok arogo nunger melenshitsüla, kechiyong arogo nunger melenshi nungbo asenok ajak melenshir asütsü. Arogo nunger ajanga Nagaland melenshitsü atema mapa temela kaji, tangbo Nagaland nung tsümar Indian Civil Service nungi aruba tulurtem kar dak alaka department ajak nung Naga nungertem lir aser Naga nungerji ajak arogo nunger lir. Aji koda tajung ! Government nung item Naga nunger tokolaktemji melenshira pasasa tsünglanglenji melenshiyonga alutsü. Asenoki Nagaland tajungba kümdaktsünüra temelenshijibo yamajiang tenzüktettsü. Ajisüaka, itemji ataloktsü atema ano arogo nungsa süaka arogo sannüker aser deacon-temi inyaktsü shilem tuluka lir, kechiyong temelenshi tajungji tilaka nung dang süaka arogo lenirtem taküm nungi tenzüktsüla. Aji oda, temelenshi aginüba agi asenok timtem aser makamait arema inyaktsü aser tenzüktsüba tesem aika lir. Item rongnungji arogo nung lenirtemi arogo makamait arema Rural mesüra Urban Development department ama nungi nübortem asoshi aruba senotsü aser oset-tem meshizüka arogo tenla ki aser kiojen meyanglutsüla. Tatishitsü ka, arogo kati RD minister-ba dang yimtak lir kibong ishika tenüng nung teyari meshizüka bener orr tenla ki asünung, aji temeshi tenla agi asütsü na ? Iba jagi arogo-i department inyakyim merüktettsütsü melen menentsür masü nuo ? Ibaji dang masü saka timtemaka, talisa, arogo nung tenzükertemibo pei chirtnurtem asoshi ‘backdoor’ nungi mapa mebushitsütsüla. Asenok Tsüngrem tenzükertemi anir minister, Secretary aser Director den ‘backdoor appointment’ atema sarasademer senshi nungbo tangar ‘Front door’ nungi aittsü ataa alirtem asoshibo koma sarasademtsütsü ? Atangji,arogo nung tenzükertemi anir Nagaland melenshitsübaji mapa tasak aika lir aser item rongnung tasaktibaji samaba santem tonga-tonga oa bushia anir arutsüba ya asütsü. Aji oda, sannüker asoshi samaba santemji kodanga mengudangba aser Kibur temeim ola mangashidangba san masü, saka par meyong san ki bushia maruba santem indang  Laishiba nung o intepba ka shia angur. Iba o intepba nungbo san noklang nung tukortukobo san kidang shitak arua lir saka san ka samaba mangu tashi bushiba indang ashir. Ajisüaka, tanü Nagaland nung melenshitsü nüngdakba nungbo sannükertem tebilemtsü aser khuretji san noklang nung ka samaba otsü masü saka san tukortuko samar san kidangbo san ka dang aliba otsü aser tensa tia indang jembir, anungji samaba san tukortukoji sannükertemi tangar nem mebushidaktsüi peisasa bushitsüla. Nagaland melenshidaktsünüra arogo office-tem ya government office ama mekümi Tsüngrem o angatetdaktsüdak aser taneptsü aser khu reta abenertem asoshi anisüngzük angudak küma yanglushitsüla. Aji oda, arogo nung sannüker aser deacon-tem mapaji ‘Ceremonial mapatem’ kibong kümtsütsü, asü pila sentep lir tasümang rema yutsütsü, küm agi meshir tzüsentsütsü aser tasoba anogo mongtsütsü ta asüba ketdangsüba mapatem kijabo masütsüla. Nübortem timtem shisabolu mapang aser shilu manem dang mulung anisüngzüka tesünep aser taneptsü angutsü atema nungbanga bushitsüsa arogo nung tenzükertem alitsüla. Yisu kong lidir yangji pei pei shisabolu aser taginüba bener nübortem adenshi, kasaji arogo lenirtem dak nübortemi anisüngzük angutsü imlaseta bushitsüsa tashika alitsü tim. Bilemdangdi süra, tanü arogo nunger shirang dang aser shisabolu agi atongdanga, asüpila sentep agitsü ashiba dak alaka, arogo aika nung nütsüngi tenzüker sarasademi majar aser mebushir ! Aji kechiba ? Iba jagi asenok tenla ki liaka, itemji toktsür shisabolu khuret abener nübortemi ‘Prayer Home’ bushir ! Atangji, iba tesem nung yabo Police aser tesayurtem dang nungi tama temelenshi nüngdakar.