Aya-tzüra maliba lima ka

70 buba United Nations General Assembly (UNGA) nung alima lenirtem jenti adenshia alidak September 25, 2015 nü Catholic nütsüng billion 1.2 madak lenir, Pope Francis-i, “Merumerua tashi arishiba aser merumerua alima rongsen arishitepba ajanga ali nungi adokba rongsen tim mesüi amshiba ajanga alima tzü mopung tamajungba akümba den külemi maongka mangurtem aser sensakertem sentoker,” ta sashia aitsüogo. Paisa, “Iba amai atangji nung atalokba tensa balala ajanga kü khuret tulu aliba angateta iba atema jembitsü atema ni Khristan nübur ajak aser tangartem den longjemdaktsü,” ta ashi. Atangji iba ya Pope atema dang masü saka ajak asoshi khuret lir. Pope Francis-i alima nung meruruba ajanga sensakertem timtemtepba tebilemtsü süoka jembiba ya ajanga India nunger tebudi, Mahatma Gandhi-i, “Nisung ajak nüngdak peritsüsa alima nung teperi lir, ajisüaka merumerurtem ajak peritsüsabo mali,” ta jembiba bilemteter. Alima linüktem tentet tulutiba, UN nung sensaker linüktemibo shilem agia ola adoktsü maongka mangur aser International teyari atema project balala nung shilem agia jembitsü atema senkartembo temeten mali ama züngshiba mapang ka nung Pope Francis-i sensaker ajak tenüng nung tashi tulu aliba lenirtem dang sensak tia anema raratsü aser alima süngdonglidong aser shirurutem wazüka ayutsü atema ayongzükogo. Aji oda September 29 nü United Nations Tir, Barack Obama-i alima nung sensak tia aser aya-tzüra tia tatembang kati arudaktsütsü atema United States-i sentong tasen ka asameyangtsü nangzükogo. Iba den külemi UN-i taruba küm 15 tsüngda nungsa alima ajunga nung kanga sensaka aliba tia agientsü aser alima tsüngsang mopung tajungba azüoktsü densema alimai ajurua aliba timtem khuret balala agientsü mapatong ka agizüka inyaktsü bangjemogo. Aji oda tan senden nung shilem agirtemi pei tebilemba lemsatepa onük jembitepba sülen ‘Transforming our World: The 2030 Agenda for Sustainable Development’ ta ajaba mapatong agizüka kasaji mapa küma inyaktsü nükjidong yuogo. September 27 nü UN-i nükjidong 17 nung rangloker sensak tia agientsü, shisaliok tajungtiba agütsütsü aser alima tzü-mopung kümzüka ayutsü densema onük aika nung telatetba 169 bangjema ayuba sülen anogo ka lir osangbenertem den jembidang UN Secretary-General, Ban Ki-moon-i, “Alima nung sensak tia agienba mezüng putuji asenok asütsü, aser kanga memenudangyongi alima tali tatsükba küma teraksatsüba malidang nokdangteter tatembangbuba putuji asenok asütsü,” ta ashi. Atangji item nükjidong ya mapa küma inyaka nükjidong tongtetra sensak tia maliba aser aya-tzüra maliba limaji jangratemtsüka asütsü.  Alima tzü mopung tali temenenba akümba ajanga alima tali tatsükba akümer aser yamai dang ora alima nung meimchir taküm melitettsüsa mapang ka arutsü. Alima shirurutem, süngdonglidong aser tzü mopung anepaluba indang kodang Tsüngrem O tsütsülen nungi reprangdangra Tsüngremi Pai yangluba ajak junger ta ajitet, ibayongji Pai ali meimchir dang tzüyim ango madak, anüng ozü madak, alima nung arakzüba taküm shiruru kechisarena ajak madak kibur süang, ta shia lir. Ali meimchir ajak alima kasa ka nung dang alir aser taküm chiyungtsü atema alima ka nungi dang züsenteter, anungji taküm shiruru aser süngdonglidong tajungtiba nung anepaluba den külemi alima tzü-mopung menenba nokdangtsüji nisung shia khuret lir. Tsüngremi alima aser yangji aliba shiruru aser süngdonglidong ajak yanglu, aser item ajakji Pa tsüngdang kanga senti lir, ta asenok tamanger ajaki angatettsü nüngdak. T. Ken 24:1 nung, “Alima aser yangji aliba, Alima aser yangji alirtem ajakji Kibur meyong,” ta shia angutsü. Iba tetezü alima Kibur ka lir aser Pai asenok nem ibaji tajungtiba nung anepalua lidaktsüner. Alima anepalur kaji yimten yimsüsür ka asütsüa akok, aluyimer ka, tesayur ka, scientist mesüra nisung mashi ka asütsü akok, ajisüaka ajaki pei tajungtiba nung Tsüngremi asenok nem ketdangsütsü lemzüktsüba lima anepalua alitsüji asenok nisung shia teinyaktsü shilem.