Aluyimertem asoshi alu amenba osangji osangtajung rongnung tajungtiba asütsü. Aluyimbaren nung alu amenbaji tesüsabuba, ajiserbo joko tsükji rur külen jendangi bener aotsüba dang lir. Ajisüaka, tebilemtsü kaji alu jungjunga mena liaka tarur nübo melira mapang tatsüka lirbo shitoka adoktsü. Anungji, aluji arutsü nübo bushitsüla aser memenudangsa tsükji rudena jendang bendentsüla. Iba osangtajung aser tebilemtsüji tanülaren nung bilemdangra, Yisu alima nung alidang par nütsüngtem dang ashiba o to tali tejangba nung angatettsü. Yisui par nütsüngtem dang shinübaji alima nung Tsüngrem temeim Osangtajung mangashidangba purtem mulungjang temnung Tsüngrem temeim o melamelaa agizüktsüsa aser amongtsüsa renemja lir saka parnok dangji orr Osangtajung ashir maliba tensa tia indang angatetdaktsünüa ashiba liasü. Alumapa nung alu mamendang teinyaktsü mapa tasak aika lir, saka itemjibo asen melen Tsüngremi inyaktsüogo, anungji asen mapajibo alu mena aliba arutsübaji dang lir.Iba kasaji tanü alima tesem ajaklen Yisu temeim osangtajung mangashidangba purtem aika temulung meyiptsü asoshi Tsüngremi parnok temulungjang renemja lir. Ibai temenen purtem kümzüktsü asoshi taochi putu mapang lir. Ajisüaka, tebilemtsü tulutibaji parnok dangji orr Yisu temeim tekümtet osangtajung ashir mali. Aji oda, tanü asenok Yisu dak amangertem asoshi tebilemtsü tulutibaji temenen purtem temulung meyiptsübaji masü saka parnok dangi orr tekümtet osangtajung ashitsübaji lir. Asenok mapaji osangtajung indang mangashii aliba purtem dang osangtajung indang ashitsübaji dang lir aser parnok temulung meyipdaktsütsübajibo Tsüngrem shilem lir. Ibayongji alu mena lir ta ashir. Tetezü nisungtem temulungjangji Yisu temeim aser tekümtet osangtajung agizüktsü asoshi Tsüngremi renema yuja lir. Iba ama mapang ka nung asenok arogo, kibong aser amangba purtemi asenok kümzükba Tsüngrem temeim osangtajung indangji memetetba aser mangashidangba purtemtonga oagi ashitsübaji ariteptsüla. Atangji, asenok ajaki Tsüngrem mapa inyakner saka aikati kidang mena yur ayongayonga inyakner, aikati pei nüngdak ajak perir külen tanüngba agidang Tsüngrem mapa inyakner, kari nisung tsüngdang tenüng agitsü asoshi dang inyaknür, kari tanurtem asoshi school tajung alidak dang inyakner, kari gari tonga aoba tesemtemnung dang inyakner, kari pei masü tangar dang yoknür. Ajisüaka, alu mena aliba arui aotsü asoshi asenoki gari aser school tama bushitsü menüngdaker, asenoki asentsü malui alu arutsü bilemtsü menüngdaker, asenok alima nüngdak ajak perir külen Tsüngrem mapa inyaktsü atema mapang ka atatsübaji tamashi asütsü. Tanü alima ajaklen mamangba purtem temulung meyiptsü asoshi kishi lapoka lir. Alu mena lir aser lenmanga lapoka lir, Kibuba dang koba lui aotsü ta asüngdanger odi.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login