Alima nung nisung tasor temang asoshi pei taküm nüngdak peribo Tsüngremi moatsütsü renemja lir. Anungji, pei nüngdak angutsü asoshi shirnoki meranga inyaker, parnokjibo kodanga anüngakonga malitsü. Ajisüaka, asenok meimchir yimya nung kodanga pei akaba agi tenük masünger, anungji talila akatsü asoshi kari pei temang dena raksaa inyaker, kari meinyaki rongsen aika bendentsü meranger aser karibo tangar dena ashiokja rongsen bushir. Ajisüaka, asenoki jungjunga bilemdangra iba lima nung mapang tatsüka alidang asen kija agitsü bendenba nungji kecha jangratemtsü mali, kechiyong asenok küm ishika lirbo iba lima nungi piladoktsü aser asenok sülen aseni bendenba rongsenji kechi akümtsüar memetet. Aji oda, alima nung pei akaba agi tenük sünger shibai pei nem lemzüktsüba mapa meteta inyaka alir, iba nisungji dang alima nung tia takaba aser tepelatiba asütsü. Ibaji asenok ajaki meteta dang lir saka metetsümonga asenoki aibelenba kaji, asenoki aiben asenok nem moatsüba temoatsü agi tenük masüng talila arishir. Ajisüaka, talila arishiba agi temoatsü talila mangutsü. Aji oda, talila arishiba agi kibong aika kenbo jangratema liasü saka tangbo sentsüh dang teploker talidaka maka timtema angutsü. Talila aginüba agi nisung aikati sendem tulu agi sen aputsür aser atangji takar akümer. Ajisüaka, sendem agi takar akümer kibongtem reprangdangang, item rongsentemji semchir ket matongdang chinur mapang agimar. Idakji kobateka jangratemtsü ali ? Nisung kari meinyaki bendenba rongsen agi takar küma alitsü meranger, ajisüaka item rongsentemjia semchirsemnur tashi senmang amangtsüsa malir. Ano, tanü asüng mapa meinyaki sen agi sen akümba sentong aser maparen aika lir. Item sentongtemji company aser society tenüng nung sen agi sen melentsü asoshi inyakyim tapu balala bener arur. Ano, nisung kar dangbo mobile phone ajanga na lottery nung sen dollar aika adoka lir mesüra na atema hon dena aliba sempet tajung ka foreign lima nungi arutsü renemja lir, anungji iba atemaji sen tera nüngdaker ta shia osang yoker. Item ajakji tongmelang aser kecha tamajung bilema maliba nisungtem ashioktsütsü asoshi inyakba mapatem asütsü. Iba ama osang jagi asenok nem rongsen talila aginüa aitdaktsür aser takoksaleni anir. Ano, asen lima nung nisung karibo mapabo meinyak ser tiyazü scheme yanglua angati sen agizüka agitsü merangdang sen aika endoker takoksa nung atemer. Item ajakji talila arishidang taküm nung takoksa ajuruba otsütem lir. Atangji, alima rongsen nung dang masü saka asenok jakla yimya aser shisatsü nunga kodang talila arishidir timtem takoksa ajurutsü. Aji oda, kinüngboi pei kinüngtsü agi tenük masüng talila arishiba mesüra kinüngtsüi pei kinüngbo agi tenük masüng talila arishiba agi kibong balatsüsa adoker. Iba amaji ano kibong kar nungbo kinüngboi aaba rongsen agi tenük masüng kinüngtsüi talila arishidang takoksa tulu ajuruba otsü karbo angashir alitsü. Talila marishii asena asen yari meranga inyaka jangratema alitsüba ser nung talila aginüdang asenoki aiben takoksa bener arur. Alima nung talila inyaktsü merangtsüba mapa ka dang lir, ibaji tangar asoshi mapa tajung inyaktsü merangtsüla. Iba dakji alaka, asen kija agitsü asoshi koteka talila arishia inyakdir inyakaka, kenbo takok angur amai asütsü, kenbo aika ajangzüker amai asütsü aser kenbo kodanga magimatsüsa bendener amai asütsüa akok, saka talila arishiba nung tatembangji takoksasa asütsü. Asenok aikati rongsen talila bendenba agi alima nung jangratema alitsü amai bilemer, saka rongsen talila bendenba agibo nükenbelem, meputep aser tsükchitep lendong dang ajurutsü. Aji oda, alimai arua langa alitsü atemabo, rongsen talila marishii aseni inyakba nung Tsüngremi kechi moatsü, iba jagi tenük sünga alitsüla . Item rongsentemji timi ketdangsüa litetra, atangji talila arishiba dang nungi tuluba aser teimba moatsütsü aser itemji rongsentemji dang shitakba asen senmang küma aotsü.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login