ACAUT asoshi tenla

Nagaland state ya shinga meyonga masü amai yimsüsürtemi anir pei inyaknütsü inyaker saka tetsübu agi shingaia ola madoker ta alidang, ACAUT telok tenteta tashiyim agi saru saruba aser ochimashi mapa inyakba anema ola adoka tenzükba agi Nagaland nunga nübortem rongnung tamajung dang majunga ta tasü itta shitetter karbo adokogo ta ajak nem teimla tuluka agütsüogo. Aji oda, ACAUT teloki tashiyim aser ochimashi mapatem anema ola adokba anogo nungi tenzüka Nagaland nung metetmetea tashiyim agi saru saruba aser government office-tem nung ochimashi mapa inyakba ajema kümdagi aser tangbo osangkakettem nunga government mapa nung inyaktsü atema tejangrartem nungi tenüng (application) meshia adoktsüba angur. Aji oda, tangbo gari totzüa tajungba angur aser nübortem asoshi teyari anguba osettem aser jangotsü shitak ta mesüaka akhidang dang nungi kanga agia teimba aser tajungba angur. ACAUT ola ajanga Nagaland melenshibaji itemji kar asütsü. Atangji, ochimashi mapatem anema nokdaker asünungji ochimashi inyakertemibo ACAUT telok ama madokdaktsünütsü aser akok tashi parnok amaji senotsü ali alizüktsü merangtsü, senotsü agi mekokra amokmerentsü aser amokmerenba agia mekokra tiyazü kuli agi parnok tenüngmenüktsütsü merangtsü. Tanü item timtem aser tenokdangbatemji ACAUT teloki ajurua alitsü südi. Aji oda, ashiko, parnok rongnunga karbo atsüngzüka onüa alitsüa akok, kechiyong alima nung ochimashi mapa aser ochimashirtem anema nokdaktsüba mapa ya kanga tasak lir. Iba ama mapang ka nung, Dimapur nung Aor Sannükertem Telongjemi ACAUT telok jaoka sarasadem tajung ka agütsür sen dena tenla agütsüba mapaji, ajak asoshi, meimlaba mapa tajung tuluka inyakogo ta bilemer. Aji oda, state government-i ACAUT telok nem ochimashi mapatem jembitsü asoshi yimti nung lokti sendena mayongzükdaktsüner aser ayongzükra tzü agi ina arishir aser tepuodaki yoker saka ano külen arogoibo tenüngsang aser tajungshi o shir külenang sarasademtsür aser senotsü tenla agütsür ta asüba naji tetsüngda talangka lir. Ibaji alima o arogo na tetsüngda asütsü südi. Atangji, arogo ka mapaji ochi agidang nübortem nüchi kümdaktsütsü merangtsü aser ochimashi anema nokdaktsü. Ajisüaka, aiben arogo lenirtemia ochimashi mapa anema tasü itta sayutsüngia mesütetter aser arogo nungertemia ochimashi mapatem anema menokdaktetter. Ibayongji, arogobo ochi asoshi tentet saka arogo nunger ajak ochimashir akümer. Iba ama ochishia linür saka melitetter, ochimashi tongpang nung tasü itta nokdakner saka menokdaktetter ta aliba mapang ka nung sannükertemi ACAUT telok mapa nungitba tamaitsüji ochi puküma nokdakba mapa ka asütsü. Iba jagi arogo nungertem ajak ochimashi mapa inyaktsü asoshi tasü meitdaktsütsü. Aji oda, ACAUT telok jaoka sarasademtsüba jagi joko arogoia Nagaland nung ochimashi mapa anema yimjak nung Yimyim ayima mapa tenzüker asütsü. Nagaland asoshi lendong kaji ochimashi inyakertem ajak arogo nungertem lir. Ano, ochimashi inyaker tetsüditem karbo arogo mapa nunga tongti shilem agirtem lir. Aji oda, ochimashi mapa tululu inyakertemiang arogo nema tenla tuluba agütsür. Item jagi alima raksar, arogo topur mejungdaktsür aser tetsübutsükaji Tsüngrem jashidaktsür. Atangji, ochi atema raraba tongpang nung nokdaknüaka asenok ajakibo menokdaktettsü. Ajisüaka, ACAUT ama tanü Nagaland kümzüktsü asoshi nokdakertem tenüngsanga jembiba, parnok ama ajaki inyaktsü ajungshiba, sarasademtsüba aser senotsü tenla agütsüba mapatem ajanga senso ajaki shilem agitettsü. Alima shirangba tashidak ya ka dang lir, ibaji ochimashiba, anungji asenoki khen timtem aser takoksa arema ochi asoshi nokdaktetra teti asoshi Nagaland tasenba aser tajungba ka yanglu tenzüker asütsü. Iba ama ochimashi tongpang nung sannükertemi tenla ki telong nung dang masü saka temai adoka yimjak nung ayimba jagi arogo nunger ajak mulung nung balaka jembitsü imlar. Aji oda, arogo nunger ajaki ochishia litetra Nagaland ya ochishirtem lima asütsü.