Afghan nunger o Naga nunger na !

Afghanistan nung meimlaika anogo 40 shi tsüngda nung America nunger tashi aser teyari ajanga kümdaktsüba government makdoker Taliban teloki yimsüsütsü tenzükba ya asenok aika asoshi taoksatsü aser temulung ashitsü osang ka lir. Afghan nungertem den asenok kecha agia sendaktepa mali saka Taliban ta asüdang, asenok mepelai akümer, kechiyong Taliban telok ya Muslim nunger kiralongrar telok ta asenoki meteta lir. Taliban teloki alima nung kiralongraba mapa inyakba dang masü saka par lima nung par nisungtem danga mapayui inyaker. Parnoki tetsürtem sü agi tekolak aser tejak nembanger külena yimdong nung kija senzütsü memelar, parnokji kinunger tebur kati meiner senzütsüla aser tetsürtem kaketrejui aotsü aser tangalen mapa inyaktsü memeler, anungji Taliban yimten yimsüsüba kübok tetsürtembo alar amai akümer. Atangji, tangbo parnoki item ozüngtemji salatsütsü ta metetdaktsüogo saka mapangi dang ashitsü. Atangji, asenok asoshi dang masü saka US asoshia par sepaitem Afghan lima nungi meyipa anir arutsü tenzük metenzük ka, Taliban teloki hopta pongo nung Afghanistan agiadokbaji tesüngmangtsüka lir. 2020 küm February ita nung Taliban telok den US tir Trump administration-i yimjung ken o lemtetba mapang, Afghanistan nungi US sepaitem 2021 küm May ita tashi nungbo meyipa anir aotsü tenangzüktepba agia liasü saka tir tasenba Joe Biden-i ita asem atsülang aser tan August ita tashi nung US sepaitem ajak Afghanistan nungi agientsü sentong tenzüker külen, parnok moumadangyongi Taliban teloki Afghanistan yimten yimli tanaben meyipa agir. Atangji, 2020 küm February nung yimjung ken o renema alinungji, tangbo Taliban telokji US asoshi tsükchir masü saka parnoki toktsüba sülen Ashraf Ghan-i aniba Afghan government o Taliban telok na tangatettep nung longjemer Afghanistan government tasen ka akümtsü US-i bilem südi saka manger sangwa nung sen dang tayimtsü sünga oshir Afghan tir Ashraf Ghan jena oa adok aser Afghnistan yimtiba Kabul yimtibo injang kata mekhadoki Taliban teloki ayimayima agia adok. Taoba küm 20 America nunger sen aser America nunger nübo agi Afghanistan nunger yimsüsür aser sapaitem anitettsü merangogo saka Afghan nnger yimsüsür aser sepai tanishirtem rongnung ochimashi ulura liasü. Parnoki America nungertemi agütsüba sen agi mapa shitak inyak angazüktsü aser pei nübortem mulung koka anisüngzüka lidaktsütsü asoshi inyak masü saka yimsüsürtemi pei kibong dang takar akümtsü merang aser sepai tanishirtemia sepaitem nem agütsütsü lemzüktsüba senotsü shitak magütsüi parnok agiadok. Ibayongji, aiben sepaitema dena tebok sünga mechiyongdaktsütet timtemdaktsü. Aji oda, sepai tanishirtemi sen agizüka agitsü asoshi tiyazü sepai tenüng aika enoka amshi aser parnok tenüng nung sen agizüka agi. Iba ama tanishirtemi timtemdaktsüba agi Afghan sepaitemi Taliban anema raratsü melen Taliban arutsüang yongyaa liasü südi. Atangji, America nunger Afghanistan-i arubaji talitsü aru masü saka Taliban teloki yimsüsüba mapang Al-Qaeda lenir Osama bin Laden Afghanistan nung jenokdaktsür ta temulung melemi bilemba agi, Afghanistan amak aser Taliban atsüngdoker Afghan nunger tanger nem yimsü südaktsü. Ajisüaka, Osama bin Laden Afghanistan mali asü. Iba mechi America nunger sen dollar trillion 2 dak tali endokogo aser US-i aniba sepaitem 3500 tashi taküm sama. Item asürtem rongnung US sepai kija 1600 shi lir aser US sepai meyirijang 20 dak tali yiruogo. Iba tashiji America nungertemi Afghanistan lima Taliban aser Al Qaeda ama kiralongrar teloktem ket nungi kümzüka ayutsü atema küm 20 tashi bendanga agüja inyakba mapang, Afghan yimten yimsüsür aser sepai tanishirtemi nübortemi parnok dak temulung alemtsüsa meinyaktetba tamakok nungji asenoka lesson tuluka angazüktsüla lir. Aji oda, Afghan yimten yimsüsürtemi pei agitsü rongsen dang bilema melii nübortem taküm jenjang tajungba kümdaktsütsü bilema inyak asübo, Taliban teloki Afghanistan among adena maitettla. Iba kasaji Afghan sepai tanishirtemi pei sepaitem dang pei tetsü taso lima kiralongrartem ket nungi kümzüka ayutsü tangatetba tajung agüja, temeim agi ochishia parnok nüngdak ajak shitak agüja anepalu asübo, Afghan sepaitemi pei taküma mapayui Taliban den rarala. Tangbo yimsüsürtema ochimashi agi chuba ki ama yangluba kidang melitettsüsa jenogo aser sepai tanishirtema Taliban lar amato kümogo. Item tiaji bilemdang, asenok Nagaland nung alirtema India government-i agütsüba sen agi mapa meinyak, nübortem nema magütsü aser tiyazü ita sen aser allowance agi pei semchir semnur tashi agitsüsa rongsenbo benden saka pei limabo mekümzüktet ta talidaka maka kümadoktsü ana nung lir.