Ajak ajangzüktsü atema mapa temerangba inyaktsüla: Tir Pranab

New Delhi, December 18 (Agencies): Times Foundation, Assocham aser Srei Foundation-i New Delhi-i ayongzükba “Sach Bharat: Spirituality@Work” senden nung Tir, Pranab Mukherjee-i, arok ajangzüktsü atema mapa meranga inyaktsüla, aser mapaji tejangraba agi inyaktsüla, ta metetdaktsü.
Assocham Tir, Sunil Kanoria aser Srei Foundation mendenbuba, H P Kanoria na den külemi iba senden lapoka milen tsüklokba sülen Tir, Pranab-i, “Meimchir tanela akasodaktsütsü aser pei atema mebilemi tenzüktsü nükjidong nung 2010 küm nungi tenzüka ‘World confluence of humanity, power & spirituality’ senden ya ayonga kayonga arur. Tanela ajanga anogoshia asen taküm sendaktepdaktsür. Linük aintsü aser arok ajangzüktsü atema mapa meranga inyaktsüla. Meimchir taküm nung tetsükdaktsü jenti lir. Asen nükjidong ataloktsü atema asenok asemteper; ano külen asenoki tepela bushir. Asen tashi sayutsü atema asenok ajungmesor, tesünep angutsü aser melung asütsü atema asenok ajungshir,” ta metetdaktsü.
“India-i alima nem sempet agütsüba aika rongnung, tanela nung shisadangba densema lir. Tanela lenisüba nung India ya lenmang sayur ka lir, aser ibaji Rama, Krishna, Ramakrishna Paramhansa, Swami Vivekananda aser tangartem ajanga sayur. Nüjiso atema tashiyim mamshii raraba linükji India lir,” ta Tirisa ashi.
Iba sentong nung Swami Chidanand Saraswati (Parmarath Niketan Ashram nungi), Rishikesh, Lokesh Muni, Satpal Singh aser Nayaswami Devarshi-i anir Ananda Sangha nungi züngsemtem dena liasü.
Maneni Mukherjee-i, “Ni amanger, India nung lokti balala ajak yimjung nung alir aser ajak züngoker. Asenok tangatetbatemji temaba jenjang ka atongtsü atema lir. Tanela ajanga asen nükjidongtem atongtsü aser tayongzükbatem koktettsü atema tashi agütsür. ‘Sach Bharat’ senden ya ajanga asen melungjang akasodaktsütsüla. Ochi atema nokdakang, aser takokji asenok meyong asütsü. Tetenzük nung ochi liasü aser tatem tashi ochi alitsü. Kecha tensa nunga nai ochi mepaidoktettsü,” ta ashi.
“Asenok mapa inyakba sobaliba nüburtem nem angazükdaktsütsüla aser ibaji tanela nung nendaka inyaktsüla. Tanü alima ya tilaka dang kümdar; tanela ajanga asenoki tangar temiem agi züngshitsü sayur,” ta Tiri ashi.
“Asenoki mapa inyakba sobaliba ya asen office aser factory tem nung benshira asenok pelaa alitsü,” ta paisa shisem.