Ajangshiba tanabuba adok

~ S.T. Yanger, Longpangtsüng Ward
Changtongya Town.

Tarutsü putuji lanurtemya lir. Asenoki item lanurtem tim lemangi anitsü shisalen sayur ka ka asütsü kanga nüngdaker. Tanü lanurtem jenjang kanga mejongi kümogo. Item temeimtsü mozülar, mobile internet lar, azümesenlar, aonung peyong memejangi item lar kümer anepdang saktsübo pongpangser teroto nung tang saker tsürapuri soruchioka aliba chiyunger anogo tepiyong kecha meinyak anüludaktsür. Item rongnung kaket shisatsü bushirtem tena lir. Kaket rejutem nung kaketshirtemji schooli aotsü tejangraba kenyongi mali, parnok dang lessontem sayubaji parnok asoshi masü saka ibai yimya ka tang ama bilemer. Kodang tesayuri class room nung lessontem rasaa ashir idangji parnok rongnung kar amai aotsü, kar asaya kazütsü aser medemer lesson mangazükdaktsütsü meinperonger iba den textbook aser notebook aser pen maben arur. Tesayurtemi classwork agütsütang meinyak arutsü, aritepa metemertem nungi züluzüker iba mapang karibo medemer mesüra medemtsür tenüng aser roll number tena züluzüker agütsür. Item kaketshir karbo textbook ajak pei amenba menden nung toktsür kidangi shilanger. Tesayuri notes agütsüdang mezülur aser lesson asüngdangdang melangzüteter class temer kaket longpak yangku bener aobaji tasüngnepji schooli aotsü asüdang kong ayuang mebilemteter. Yamaji kaketshir ka taküm ali nung kodasür tarutsü lenir kümtetsü. Item tanurtem kodang exam atonger aritepa lessontem bushir saka tamakok tang ngua exam hall nung auyatsü aser medemertem tang ajizükka zulutsü meranger. Item tashidaktem taneptsü angutsü mozüji kaketshisatsü bushirtem, tsüraburtem aser tesayur ama nibo belimer. Kibongya loktiliba nung tongtipangba kechaiser kibong ka nung tzüraburji chirnurtem asoshi alima nung koda libaliroa aotsü angazükdak tesem tulutiba. Kaketshisatsü bushirtem asenok züzüa melili asen jenjangmong shitakleni merar keja shiai pei nükjidong shidak masetshi yur alizüng atongtsü merangdi. Alima longsolonben aser machimajemtsü nungi jenbua alitsü koktetsüla. Akok tashi lokti maparen nung mapangmeteta nü kaketshisatsü bushiba nung tamakok malutsü merangti. Tazünger taküm kaji teti kümküma aneptang shia yakta saker mapang telatet ka yur lesson bushir kidang tsürabur mapa nung yarisemer mapang shita nung kaketshisatsü bushidaki oa tesayurtemi sayuba lessontem züngzünga temolong nung tenoka ayutsü tazüngertem mapa tesayurtemi onük (topic) shia rasa-a ashidang tongtipangtembo akok tashi zülua aser textbooktem nung asüa anidaktsü, itemji kidangi or aonung shia mapang telatet ka yur lessontemji bushitsü asen teinyaktsü mapa ta metet. Classwork aser homework agütsüba akok tashi pei sasa merangteanga inyaktsüba dak alak tsüraburtem tang asüngdanga mesüra medemertem dang ajizüka zülur ka masütsüla, nai koba onük (topic) junga mangatet aji tesayurtem dang atsüyongya melie angateta rasaa sayudaktsütsüla. Tsürabur tangbo kaket rejudaki aor ta shir aor saka len tom nungi alima watitepdak kazür ka masü saka anupudok shia kanga jangrapranga ken tanga matangtangi marks teimba ngura taruba mapangjibo ni temaba jenjangi tua ajatetsü ta ajaki merangteptsü tim. Akok tashi lesson (topic) telangzübatem peisasa meranga yanglutsü aser tanga kakaettem mesüra tanga kaket rijutem-i agutsübatem den medemtanga bushira aji kanga tajung asütsü.
Kaketshisatsü bushirtem meranga azüngtsü bilema liaka item ajakji tzüraburi tajungshiba aserteyari magatsütetra chirnurtemi alizüng metongtetsü. Temolung mechitep temeim mokonga tepela tesünep aser yimjung melena kibong nung tzürapurtem rarapangsentepa tang lir mesüra tzürapurtem achiajem libaliro mazüoki mesüra tsüraburtem-i pei chirnurtem den meimtepa kati ka taoba ta akümtsübutepa tanur rongnung mepentangi kasasa meima yimjung aser tesüngep nung melitetra amajok asütsü. Anungji kibong nung chirnurtem asoshi khuret bentetba tetsüka aser tebo ka asütsü kanga tongtipang.
ASenoki asen chirnurtem aküpasunga parnok tang koda tarutsü nung libalirua alitsü asoshi kaket shisatsü bushitsübaji kanga tongtipang ta angatetdaktsütsüji tzürabur teinyaktsü shilem lir. Tanurtem yimyayimpong teti repranga temetongshitsüba ajitetra osü tamajung agi rara masü yima tajunglen nungi meima metongshitsütsü nüngdaker. Tanurtem anepdang lesson bushiba nungi tenzüker kaket rijudaki aoba aruba aser nikongtang mesüra aonung lesson bushiba ajak nung züzüa metoktsü maneni ajungshia aser parnoki inyaktetba asoshi tenüng asangtsü aser kar nung tashi mait lira temeim agi metongshitsütsü nungdaker. Iba dak alaka ano aika tsürabur teinyaktsü shilem lir.
Kaketshirtem tangar menepa ajateta aotsü asoshiji tesayurtem dak tuluka keta lir. Shrinok tesayur mapa inyaktsü moatsüa lir itemji Tsüngremi ajak dak alakteta maongka tulu agütsüoko ta meteti. Nü nem moatsüba tesayur mapaji nai jungjunga angatetsü tim. Kechiaser alima nung aliba meimchir ajakji tesayurtem-i sayuba ajanga dang adoktsü. Tesayur inyaktsü mapa shibai shimtettir pa/la dak item sempettem ya alitsü nüngdaker. Achi ajemba aser shi jangraba ajak nung asüngteta aliba taküm alitsüa, pa mesüra lai sayuba tanurtemji asen ket nung ali tashi pei chirtem ama bilemtsü tim. Tanurtem rongnung tekolok shisatsü aser inyaksangshi jakla libaliro yimya balala den takar aser sensaker alitsü akok saka item tanurtem bendangshidang melei kasa sa meima mangatet tashi nendaka sayutsü merangti. Tanurtem dang lessontem sayudang ain adoka rasarabonga masü o tanep agi meima sayudi aser class taktang nung ajem ajema mementeti asaya meinpronga mesüra amai oa lira tim sayuyim nungi parnokdang tatishtisü balala bener arua parnok mejashidaktsüi metongshitsütsü nungdaker. Tesayur ka asoshi mapang amshiyim ya kang tongtipang ta metetdi. Kechiaser asen nem lemzüktsüba mapang anogo shia terara menur class roomi aitsü aser mapang matongdang adokra küm tepiyong nungbo aseni tanurtemji kanga ashioktsür asütsü. Asen jurila ajangzüktsü atema school-i mao masütsü oda koda masüba kaji tarutsü alima yanglur rongnung tongtiret mesüka lir. Tesayurtem rongnung shiba pei tangutsü tim ita sen akia pei kibong aser neja tajangzük ngura ojang ta bilema zübazülema rapalen ka tang kümer tim tesayutsü timi anepalua sayua mangazükdaktsüra mapang süia or sasa bilemaka meyiba meshilangtsü. Kechiaser TSüngrem o nung shia aliba ama azükarua temoatsü melena atakatem arulanglang-tang asen dak aser kibong dak ataloktsü mesüra mataloktsü akok. Saka asen chirtem aser semchri semnur daki iba atakatemji arulanglang ta asen mulong nung tenoktenoka yudi.
Tatem nung kaket shisatsü bushirtem, tsüraburtem aser tesayurtem ajaki pei tatah shilem meranga inyaka tarutsü aliba putu tensa tejakleni tajungba nung ania alima tsüngdang tatishitsü tajungtibaji sayudi ta ayongzüker.
Item inyakteta koktettsü asentenshir asen teyanglur Tsüngrem tang tashi meshi sarasadema apusodi. Amen