Akhidang & Tanü lanu putu Jaya-jaku yimya

– R. Imkon Lkr., 4th Mile, Diphupar, Dimapur.

Asen lima akhi “Tetsü-tebuo” jaya-jaku yimya, aser tanü lanu putu nung yimya-yimpong, jaya-jaku tajatsüyim shidak jatepba aser kiba lempuyim nung asüngteta litetba ajanga azükaru, temoatsü nung sobalibaa otettsü atema kü tangatetba kar yamai agütsür.

Akhi asen “Tetsü-Tebuo” mapang nungi yimya-yimpong, awashi metetba akhüm-tsübu agütsütepba, inyakyim tajung benshiyonga aru. Yamaji tetsür yimli dang nungi tebur yimli tuluba ser liyonga aru. Saka teburtemi yimli tajung sayua “Tetsü-tebuo” ta jayonga, jembiyonga aser amshiyonga aru. Iba “Tetsü-tebuo ” ta ajaba nung ya akhümket ka lir. Saka kodang asenoki tebur yimli tuluba ser aruba amaji, tebur tenüng sülenang tetsür tenüngji jadir mesüra amshidir, tatishitsü agi “Tebuo-tetsü” ta jara tangatsüjia kecha majung angashir. Anungji “Tetsü-tebuo” ta ajaba nungji merataket, akümket ka lir ta angatetdi.
Ano asen Aortemi “Tetsü-tebuo” mapang nungi jaya-jakua aruba yimya-yimpong tajung, awashi metetba, oda tambu dang tambu ama aja, aser tantsü dang tantsü ama jayonga aru. Iba tetezü akhümtsübu sayutetba aser tetushi agütsütepba yamala benshiyonga aru. Yamaji tanubur, tanutsürtem rongnunga ibala yimya tajungtemji akhüm ketketa jatepa jembiyonga aru. Ibala ama benshiyonga jatepyonga aruba awashi metetba dangji sobaliba tajung wazüka yutetba ta jaa aru.
Tatishitsü kar yamai agütsür:- Lokti ka nung mesüra asen kidang, kibong nung nü dang nungi tainba mesüra temaba nisung ka, oda na mena lia arura jet ta tang na mena aliba amentsü (seat)-ji azüngteta yutsür tangarji mendaktsür. Iba dangji yimya awashi tajung metetba ta ajar. Saka tanü asen lanurtem rongnung kar dak alaka aikati iba yimya awashi  tajungji mebenshir. Saka züzüa tang, pongbapongba tang bilemer, aser niji ni ati ta bilemba jagi küna rongnunga ni education tuluba tu, ni temetetba tu, ni tashiba tu, ni tekaraba tu, ni teyakyakba tu, ni topur tajungba tu, ni talangba tu, ni samaruba tu, ni shisatsü nung temetetba tu, nibo taso-talira tu ta bilemba ajanga, aseni asen sasa ulua bilemba ajanga, asen lima nung meputep-mera tali adokdaktsür, aser teraksa jenti bener arutsür ta metetdi. Yamaji asensasa asenji ulua bilemba ajanga tenla kidanga kasa yimya nung tusa benshia oner. Tatishitsü agi, tilartem tu tesülen mendaktsür, saka tulurtem, tashirtem, takartembo timsürtemi (Volunteers) temi tejakleni anir tuagi mendaktsür. Oda ni, kü tangatetba ka, Tsüngrem külemba ki dangbo kecha yamalaji bendanga mamshitsüla. Yamaji pabo tulur, pabo takar, pabo temetetba tulu aliba nisung, pabo Minister, pabo MLA, pabo Engineer, pabo Lawyer, pabo Administrator, pabo yimdak yimtsüng nung tazüngpur aser yimsüsur ta bendanga amshiba angur. Saka Tsüngrem külemba kidangbo shiba tamasa tenlaki tongdir aser telongi aitdir pa temalen tuagi amentsüla aser tesü arurtem tesülen amentsüla. Iba dak alaka oda narongjakertem, shirnoki tashi agi ayimtenba terabo angashir, item amalabo pastor mesüra sayutsüngirtemi ashibaji angatettsü mechi nung temalen tuagi (front side) lenji mendaktsü nunga kanga ajungtsü. Iba denji repsema olen ka shiner, anungji mejashie angaa lidaktsüner. Tang ni temalen shia aruba amaji tulurtem, nenok tanga mapang nung pei pei yari tetushi (Honour) ngua alitsü akok, saka Tsüngrem tenla kidangbo Tsüngrem nungi Pa taochi, Pa temeim ngura, ibajiang asenok ajak asoshi tongtipangba ta rajemdi.
Aser ano yangi asen sobaliba dak aketba yimya kar yamai asenok jagi rajema alitsü nüngdaker. Yamaji shiba dang kechi koma ajatsü tim, itemji kata mendoki amshia otet nungbo kanga ajungtsü ta shia atar. Yamai tajayim ajatsü tim:- oba, oja, oba tambu, oja tantsü, oba tanubo, oja tanutsü, oboula, otsüla, odi, oya, tanubo, tanutsü, tebusang, tenüla, okula (oku), onüla (onü), atongpola (atongpo), atongtsü (atong), tinola (tino), tempola (tempo), anükla (anük), asela (ase), sangpang, kongro, watsü, wabong, rabir, rabitsür, yalangla (yalang), kensü, yamajisa ano tajatsüyim aika lir.
Ano yangi kü tangatetba ka yamai lemsatepner; Ni, kü tangatetba ya mapang aben bilema aliba olen ka yamai shidanger, aser jungra agitsü majunga ta süra tagima. Tanü tensa nung asen kidang, kibongtem nung tedi, teyi, tenu nunger tsüngda nung Naga-mese mesüra Hindi oshi, English oshi agi jembiteper, kangasa junger, tangartembo pei oshi (own mother tongue) akok tashi renloka jembiyonga aotsü merangtepdang, asenokbo tangar oshi asen atep-tsüngdang tetsü bok ka nungbo asen oshiji renloktsü masü tesüleniang atsünga aotsü ana nung lir ta shitsür. Tangar oshi nung asen atep-tsüngdang jembitepba ya kangasa akhüm taket, konang nüngsang tulu aketba amasa bilemtepa jembiteper südi ta sa nibo kü mulungjang nung teti atsünger. Tanü asen Aor, Aotsürtem asenok loktiliba senden tapu aika lir, iba ama lokti senden alidang asen oshi merataket jungli O aser Mongsen O tem ya metsünga retreta, nangnanga, mejameja jembitsüji koda jangratemtsüka lir. iba mapang medemer o medemer na tsüngda nung Naga mix oshi nung aikati jembitepya anagashir. Ya oda maker no? Kechiba tetsü oshi  sendokadoktsür tangar oshi agi jembiteper.
Anungji .iba ama lokti senden nung shibaisa asen oshi melena tanga oshi nung jembidir, iba jembi shiaji senchi (fine) lemteta yur achitsüla. Yamaji asü nung dang, tanga oshi nung jembibaji tanem tanemi anenadoktsü ta bilemer. Aser ano tang asen lenir shirnoki asen Aortem tejakleni aotsü asoshi, asen Ao oshi-oben nung renloka aotsü asoshi, kanga meranga inyakdagi, item purtem ya asenok nisung shiai pei sempet tajungtiba agi nungita yaria, süoki ia yariteptsü ayongzüker.
Ano yamaji olen ka shiner, tanü-asüng asen lanurtemi balaka tebur ajak dang, tanga oshi amshia uncle, uncle ta-sa jayaa angashir. Aser ano tetsür teintet nungi shir Aiür chanu ajak dang sister, sister ta jaa angashir. Kangasa junger, yamaji jatepa jatepa oda uncle den tu kibong akümtsüsa akümer, aser ano sister ta ajala den tu kibong kümadoker atar. Ya koda asütsü? Khen agi teyanglushitsü majung kümadokogo! Yamaji kasa kidong (same clan) asü, tanga kidong ar memeteti kibong kümadoker. Aser arogo, yimten nung temelaba kecha mekai pei mulungka agi kibong akümer.  Aser ano karibo metetsümonga (intentionally) sati kuli kaket tajung angutsü mechi nung, telong terenemba tamajung yur kibong akümer.  Yamaji Arogo aika nung timtem atalokba angashia aruogo, kechiba ta süra uncle ta ajaba, sister ta ajaba tu kidong anasatepa-a asü masü mejangjai ka anitepa kibong kümadoker. Yamaji teliner o teliner temi pastorba aser reverend-ba tu pa sasa temai adokadoker. Idangjiang pastorba aser reverend-ba ashioktsüba-tu temai adokogo ta nüburtemi kanga “rem-remer” nem-nemer, telung nung asateper .  Yamaji peisasa pei kibong nung atakatem benloker.
Kasaji ano yimten nunga mezüngyongi sati-kuli tajung akaba kibong nungi pa/la tu, arogo nungi kuli kaket (certificate) tajung lir-ji ta jembitepa aruba tu, palakata (town) jila ama nung, arogo aser yimten nung shilem tajung agidaktsür. Saka tesülenbo pa/la tu kidong o kidong na aliba ta puteter külenbo, arogo aser yimten nungi atsüngdaktsür aser sodi agidaktsür. Iba tetezü Arogo aser alima yimten nung mayang nung inyaka aliba tu anendaktsür. Yamaji asen tetsü-tebuo “puti-puin” maparen dak kongshia aibelenba adokdaktsür, aser alima nüpurtem rongnung “kang-kang-shi-shi” memerük” soba-libaa aoba adokdaktsür.
Yamaji nisung kar majungba ajanga, tamalen shia aliba ama uncle, aunty, sister ta jatepa, tangar oshi apua bener arua jempiba ajanga, tetezü junga memetet ser jembiba agi timtem kar dak ataloka aruba angur. Ajisüaka shirnoksa item ama mapa tamajungji toktsür taküm yimya ajak nung asüngteta liteter, parnok asoshibo tarutsü tia ajak nung alimaji parnok meyong, par lima akümtsü, koda tenükshitsüka.