Akuluto SDO (Civil) HQ nungi ADC HQ ajungket

lolDimapur, Aenjeti (January) 13 (TYO): Küm 43 sülen Akuluto SDO (Civil) HQ nungi ADC HQ jenjang nung ajungketogo aser iba ya Akuluto temeket nung alirtemi mangdang ayuba ka asangsang nung atalokba lir.
1974 küm Akuluto nem SDO(C) jenjang agüja liasü aser 1980 küm V.K nem EAC HQ agütsü.
Küptoknü (Honibar) Chief Minister, TR Zeliang-i Akuluto jila nung ADC HQ ajungketba sentong lapoktsü.
Iba anogo ya Akuluto aser VK temeket nung alirtem atema tongtipang anogo ka lir. Lumami nung Nagaland University Campus aser Atoizu Polytechnic anasa aliba den Mokokchung nung shisaliok rejutem aliba ajanga, iba tesem ya shisaluyimba tesem tongti ka akümtsü lenmang sadema lir, ta tanü TR Zeliang-i ashi.
“Atoizu Polytechnic aser Nagaland University Campus ajanga Naga nunger shisaluyimba jenjang tajungba akümtsü. Ano, Akuluto Constituency nungsa Block Institute of Education and Training (BIET) Centre ka lapoktsü sentong lir,” ta chief minister-i ashi.
“Akuluto ajanga süitsüba National Highways, NH-2 aser NH-702(A) ya kanga tajung aser iba maparen nung public-i yariteptsü mepishir” ta paisa shisem.
Zunheboto district nung kongshiba National Highway tongtipangtem indang olen ka ashidang TR Zeliang-i “NH-2 ta ajaba Kohima-Wokha-VK-Mokokchung-Tuli-Amguri lenmang yangluba tenzükogo aser NH-702 A ta ajaba Mokokchung-Akuluto-Zunheboto-Phek-Meluri lenmang yanglutsü atema sen lemzüktsüogo” ta metetdaktsü.
Chakabama – Zunheboto lenmang yangluba nung sen crore 1600 shi endoktsü ta asadangteta lemzüktsüogo aser survey mapa tenzükogo. Ano, Pfutsero-Phek (66 kms – 825 Crores), Merangkong – Tamlu – Mon (100 kms – 1250 crores) aser Changtonya – Longleng (35 kms – 437.5 Crores) lenmangtem atema sen lemzüktsüogo, ta Nagaland chief minister-isa ashi.
Akuluto aser VK telongtet nung Doyang-Izheto lenmang aser Sema Setsü-Dzulhami lenmang tasentem indang osanga paisa metetdaktsü.
Nagaland state ngur küm 54 tashi arudang India sorkar ket nungi sen crore 28,000 dang lemzük saka Chief Minister TR Zeliang lenisüba kübok tesüiba küm 4 tsüngda sen crore 30,000 dak tema lemzüktsüogo.
Iba atema TR Zeliang-i ashiba agi, taruba küm 2-3 tsüngda Nagaland nung road connectivity kanga agi tajungba küma melenshitsü aser sorkari lenmang, healthcare aser electricity atema tongti süa bilema inyaker.
“Tesüiba küm 54 tsüngda ajangtetbatem dang nungibo taoba küm 4 tsüngda sorkari ajangtetba teimba” ta paisa shisem.
Taoba Chief Minister aser Himachal Pradesh Governor Hokishe Sema (Sutemi village) aser taoba Deputy Chief Minister I.K Sema (Lumami village) nati tang aliba Akuluto Constituency ya kümtetdaktsü aser iba atema tena nem tenüngsang agütsür ta TR Zeliang-isa ashi.
Tanü sentong nung Road & Bridges Minister G. Kaito Aye, YRS & MTF Parliamentary Secretary Khekaho Assumi, Akuluto area GB’s Association tir Yehokhu Chophy, Akuluto Town GB’s Council chairman Hotovi Chishi aser Sumi Hoho Vice President Vihoshe Murru nungertemia o jembi.
Akuluto Town ya 1917 nung Government Lower Primary School ka lapokba ajanga kümtetba liasü. Iba school ji 1934 küm Government Upper Primary School jenjang nung ajungket.
1953 küm Akuluto ya Administrative Circle ka ta lemzüktsü aser iba nung Akuluto Area aser VK dena liasü. Iba sülen 1968 küm Akuluto indang administrative status ji EAC ajungket aser ano 1974 küm SDO (Civil) jenjang nung ajungketshi. 1980 küm VK jila ya EAC jenjang nung ajungket.

You must be logged in to post a comment Login