Ali  agi  Nisung,  Long nungi Tzü

– Süpongnüngsang  Longkümer, Darogapathar  Dimapur.

Alima aser yangji aliba aser anüng temalen anü Ita aser petinutem asatangertemi pushitetba rongsen agi shishilembar tashi temetetter aika lir. Parnok ajanga tsüngküm mongpu melenshiba, tanü aser asüng  mesüra küm nung kechi  ataloktsü aji metetdaktsür saka aji khen yuja atar otsüla obuola nunger liyonga aruba nungi tanü tashi koda liyonga arur tatsü agi lemsatepnür.,0000 AD tejaklen nungi nokden tsüngden arüjem mapang nung tajem densa liaka yimtsüng ka  alushe tulu tila yari buok kaji küm 18 mesüra tali-a wazüka ayu anungji iba lu küm tatazük dangji machilu ta aja ano buok kar lepbok dangbo kibong aika alirbo küm mapensa achitsüsa akümer anungji iba lu dangji lanulu ta aja aser iba kümsükji küm 9, mesüra talia adoker. anungji buok ka küm yamaji ayu dangbo süngushe agi ali temu kanga  akümba agi aluji ai masak inyaktsü temela aser tsük kangasa aro anungji taka taitertemi jen tulu talang ana asem tsük agi sünga dokden pentenba agi Nashe aser Sü jia shisang shisanga lipalirua aru, iba denji ansutsü mersü , repje, mapo, Menti, züngei  alu nungi adokba agi  anüngaponga mekae lia aru. Kisü jensü mapang meta talangi moe süngküm pena arutsü atema, mesüra kitsük kirong mapang ajongpen süngküm dangtsü atema kirtsüng nung süngküm ajak watetta ayu anungji iba lim tangji süngwa ta ajar. Tsürapor mapang bei süngwa nung saka shingaia kidong mesüra kin tambo dang masüngtange yoka dak alaka süngküm ka lepzüktsü mekoke litepba aru. Anungji tongtipangsa kitsük kirong mapang nung bei süngwa nungi tekaratiba nung süngküm pentena kironger kiji yanglutsür jenokdaktsü. Iba ten külemi kir meketta süngwa aliba ajanga aser Yimtsüng shia arür nungi kümzüktsü atema tip külenposa  kong longren longbanglitir yangji yim küma libalirua aruba ajanga tzü agi kangapo manünge aser moponga tajung liasü. Kodang Mokokchung Town renlok tenzük kisütsü süngküm aser tatsüktsü süng aser lenmang aser ki  yanglutsü asoshi long shipelentsü tenzükba tanüpo arem ajak moapu aser longren longbang ajak kaktema aoba ajanga tzü rusepba kümaogo aser süngtong maliba ajanga mopong tajung mali  Kechaser longren longbang pulua alidak tzü jendi adoker aser arem junga alidak  ali temo adoker aser mopong tajung angur. Tsüngküm nung saka Süngdonglidong dak tzü kanga yinra tsüngküm nung asüyonga süngdonglidongji tira aser kanga ainür, ali nungi tzü adoker ta ashitsü akok saka ali nungi tzü adokra idakji anentsü anener. Anungji tzü aser mopong tajung angutsü atema longren longbang aser süngdonglidong wazüka ayutsü merangtsüla. Shingaia Sen agi periogo ta kodanga mashitsü mesüra mataloktsü. Utrakhant tenem len Nanital city ya  longren agi meketbanga lir aser City tiyong nung  awatsü tuluka 95 ft tarok lir ta angazüker aser iba nungji ayong tila asem shi yimoker aji tang masü longren ajak nungi tzü temerük jangratemtsü ka ayimer. United Arab Emiret (U A E ) ya lisem lima anungji tsünglu khen khen terara aruba agi ali memetenrar anungji lenmang tezü nung kilentzü khen agi meyanglur saka takar lima asünung parnoki mepet atsür alua tayimtsü ajanga  tsünglu tsükdaktsütsü renem aser yamaji tzünglu kanga sashia tsükdaktsü saka kilentzü makaba ten Tsüngrem sentong masü asünung tzümetsüng tulu arua alima kanga mejunge raksaba yaküm küm tashi atalok ta angashia liasü.

Asen Aor lima ya kü tangatetba ama masütsü-a akok  saka nibo, tangar lima ten metemtangra khen agi palaka jangratemtsüka ta  angatetter. Kechaser nisung mesenzütsüsa longren kanga tamajungpo aisü mali timba ka nung alu ayimtsü junga lir. SakaSensaker atema (BPL) ration card jang ya kodang anentsü ashitsü makok saka iba dak metaloker alu mayimer aika lir anungji iba dak metaloker alu mayimba ya tamashibo mesülima ta bilemer. Asenoki alu ta sürabang tsük lu tang bilemer saka aluji tapu aisü nungi ayimtsü akok saka Truck load apensa inyaktettsüla sürabang shipelentsü tasak masütsü südi. Asenoki inyaktetba osettemji kari pelendoktsütsü akok saka oset jagi Truck load apensa nung tang shibelener asoshia lenmang angutsü. Saka Truck load mapensa tashi penür motettsü. Aor lanurtem politician dak memetaloke bei jangraba mapa inyaktettra shibelentsü lenmang pasasa lapoktsü mapangi penür arutsütsü ta imlar. BPL card  ten AAdar card sendakteptsü jembir süra sensakertemji AAdar mekara jang mangutsü. Takartem aser tulurtem BPL card ten AAdar sendaktepnü AC number jagi BPL cardji koda asütsü, aser Ration card ten AAdar sendaktep jagi kechi sayur ta asüngtangtsü mapang adonger. Asen Ao lima nungpo Train lenmang lapokti asünunga kangapo tasak mesülima ta bilemer. UP len Locknow nungi Gatkudum tashi Train engeene ana agi atsür atur aser ilen nungjagi chiyongtsü peria penür arua shishilembapa  angazüker.Tanü asüngbo aseni jamgraba inyaktsü lenmang aisü nungi angur amai ajitetter. Anungji mapang indoka tamakoktsü lenmang matae mulungtetta tenzük nung jungtisü ta ayongzüker.  Nisung taküm  ya ali agi yanglu aser Tsüngrem tangula apuoktsü, ali anaka inyaktsü nisungi aatet iba taküm tzü medene alitsü makok anungji long nungi taküm tzü poktetdakja pai mesür . Anungji pa nungi shisatsü agia jajatsü Tsüngremi asenok dang akanger.