Ali kiburtem aser yimten tashi

Atangji, alima yabo asenoki meyanglu saka Tsüngremi asenok atema yanglutsü nungji asenok meyong, ibayongji tesem tesem nung pei nüksüng dak yim kümteta yangji asenok kibur kümer alir. Alima tesem balala nung item ali kiburtem rongnung kibur kümjila akümertemji asenok Naga nungertem ya asütsü. Iba jagi tangalenbo ali madak kiburji government saka asen lima nungbo ali madak kiburtemji nübortem lir, anungji government ali nüngdakba mapang nübortem dang nungi alir aser temelaba agitsüsa akümer. Iba ama ali dak aketba senmangtsümang aser sobaliba meteta Nagaland nung alir Naga nungertem asoshi kasa sobaliba aser temetentemji wazüka yutsütsü atema, Nagaland state kümli India temzüng arla 371 A nung Naga nunger tamangba yimsü, lokti sobaliba, temzüng ozüng, yimten yimsüsübaren aser ali madak kibur akümba temeten ajak kata mezüdoki tongmelang agi saka tabensa nung lateta yuja kar. Joko, India tatar hoho nung temzüng küma latettsüogo, anungji asen tamangba yimsü, asen sobaliba aser asen meyong ali madak kibur akümba temetentem ajakji tangar nem mamokbangdaktsüi asenok tang aser teti ajangzüktsüsa mapa küma amshitsübaji asen dak dang keta lir. Asenok Nagaland nung municipal aser town council election aginüseta magitetbajia, talisa, tetsürtem nem menden balaka shiteta meyutsünüba agi masü saka ali dak aketba ken o ashishitepba ajanga magitettsüsa kümer, tangbo Municipal temzüng ozüng dena maka kümogo. Ibaji Municipal aser town council kümteta aliba tesemtem nung alir kibongtemji government li nung temelaba (patta) agütsür alirtem masü saka patta liaka pei li nung alirtem asüba agi lir, anungji Nagaland nungbo tangar yimtitem nung ama municipal aser town council-i ali madak tashi amshitsü makoker. Atangji, yimten inyakyim küboki aittsü atema Nagaland nunga municipal aser town council kübok alirtembo government nungi ali patta meshia yua alitsüa akok, kechiyong pei lia ta asütsü atema tezüluba nung kuli kabosa nüngdaker aser akhi tsüraburtemi itemji amshia maru. Ajisüaka, pei kiojen yangluba maparen ajak nung municipal aser town council dang asüngdangtsü aser alimelen agütsür-ang inyatsübaji ali kiburtemi memulunger. Iba tsüngdaji ali kiburtem o government na tangatettep ka nüngdaker. Atangji, aliji government li-a ta mashir saka pei li nung asüyonga pei yanglunütsü yanglura, ashiko aji agi kidang kiyongertem dena lendong ajurutsüa akok. Aji dang masü yimti yimdong sademsadema topur junga yanglutsü atema ali kiburtemi kenyongi ali tilakata maitsütsü ta nokdak nungbo yimti nungji terenlok mapa mienyaktettsü. Iba ama tensa tia ajurudang government-i tashi amshitettsüsa “land acquisition act’ takang aser tapet alitsü nüngdaker, ibaji atema government-i temulung agütsü tenzükba osang angashia pelar. Aji oda, pei lima aser nübortem asoshi nüngdak mapa inyaktsü asoshibo government-i ali kibur nem alimenok dalang agütsür inyaktettsüsa government ket nung tashi alitsüla. Tangarbo government-i agia aliba li atsünga agirtem kiojen bendokja inyakba angur saka asenokbo ali kibur kati yimkong jajatsü lenmang nung dena gari mesenzüdaktsüi nokdanger. Item ama timtem aika asenokia ajangshir asünungji, tangbo shir li südir süang government nüngdakba mapangbo alimenok dalang agütsür inyaktettsüsa ozüng aser ozüng amshitetba government nüngdaker. Atangji, asenoka asenok dak alang kodang Municipal aser Town Council temzüng ozüng lateta kümtetdir, idangji tangar amai inyakdi asünungbo, Municipal aser Town council shia kübok state government kübok department balala aliba ama, lenmang repranger, tzü tajemtsü anepalur, light rerpranger aser yimti merükmejuba departemt-tem alitsü. Item ajakji center government-i agütsüba kija agibo meperitsü, anungji asenoka sarubosa agütsütsü. Ajisüaka, Nagaland nung Municipal tuluba, Dimapur ama nunga terenlok mapa inyaktettsüsa chikhujunga saru agütsür Corporate aser company maliba agi inyakertem nem dena ita sena magütsütet kangshir. Iba tensa tia ya bilemdanga, Nagaland atemabo ali kiburtemia municipal aser town council nem teyari agütsütettsüsa aser government-ia ali kiburtem madak tashi amshitettsüsa asenok dak apet temzüng balaka ka nüngdaker. Iba amaji ka mesüra, India nung tangar Municipal aser town council inyakyim ajizükabo moutettsü. Tajungtibajibo, Naga yimten tebilemtsü otsü ya tatem küma lateter, India telongjem küboksa asüyonga Nagaland asoshi temzüng ozüng balaka laleta ao nung dang, asenoki tang ajuruba terata, timtem aser takoksa tia ya majurula.