Alima tetsü anogo

April 22 ya alima tetsü anogo (International Mother Earth Day) liasü. Alima nung asenok alir aser alimaiang asenok mesür, iba jagi alima (earth) dang ya oja ta ajar. Aji oda, alima ajunga nung ojalatem anogo (mothers’ day) amongtsü hopta asem lia alima nema oja ta jalokja “Alima Tetsü Anogo” amongtsüba ya kanga tapet aser tongtibang sentong ka lir. Aji oda, United Nations ajanga alima nung tongtibang onük aser mapatem reprangteta, iba onük shia  anogomong kaka amongtsü latetba nükjidongji alima nung alir nübortem nem tangatetba agütsüner, kechiyong koba onük aser mapa nung südir sang, nübortemi angatetterbo ojang, melamelaa mapa akümtsü. Ajisüaka, UN-i anir alima anogomong amongtsü UN-i shimteta toktsüba ya alima kintemi kangabo züngzünga mamonger amai repranger. Iba jagi alima tetsü anogo ya nisungtemi memetetika dang süidaktsüogo. Ashi, telok tulu ayongzüka sentong  tulu magiyonga tesem tesem nung government-i anir lokti tentettemi alima anogo sentong ayongzüka alima meimtsüba onüktem benoka jembi nungbo, iba jagi alima tzü mopong kümzüka ayutsüba mapatem nung kanga yarila. Asenok alitsüba tesem yabo ka dang lir, aji alima (earth planet), anungji alima nung ya asenok tali majung kümra, tejenokdak maka, reprangtepa asütsüba dak alaka tangalen nungi teyari angudak makatsü. Aji ta ka masü asü nungbo, tang ama alima nung Covid tashidak wara tamajung agi amokmerendang asenok maoyonga, tangar tashitemeteter aser takar lima nung sensosangertembo ajak iba lima toktsür tanga lima (planet) tesadem aser tajungba ka bushia orr lila. Iba jagi asenok nem tangatetba ka agütsübaji, asenok ajak taküm junga alitsüsa talidak tesem, chiyongtsü aser tzü mopong agütsüba tetsü (ojala) ka dang lir, aji alima, anungji asenoki la ya kanga meimtsüla aser anepalutsüla. Asenoki alima meima anepalubaji asenoksasa asenok anepalur asütsü. Atangji, alima nung aliba süngdonglidong aser shiruru ajak ya asenok nüngdak nung agitsü asoshi Tsüngremi yanglua toktsüba rongsentem lir, anungji asen nüngdak nung süngdonglidong lensüka agitsüla aser asen temang shi nüngdak asoshi shirurutem tepseta achitsüla. Ajisüaka, alima nung nisungtemi pei nüngdak yari agir masü saka pei aginütsü  aser pei chiajemnüba apia agir aser achir, iba jagi alima raksar aser tzü mopong meshitak kümdaktsür. Ashi, Tsüngremibo asenok ajak nüngdak peria  alima nung yuja lir. Asenok nüngdak atema süngdong kati peritsüba ser nung asenoki arem agi moapu küma süngdonglidong ajak lensüka agir aser item melena süngdong tasen tema meyutsür. Aji oda, chi anangtsü atema ango ka anati peritsüba ser nung mesüra ozü aser shiruru ka agi peritsüba ser nung, asenoki ayong nung taliba temang asütsüsa inyaker aser arem nunga shiruru ajak samatsüsa asenok nüngdak dang nungi alia arem shiruru kata mali samatsütsü meranger amato inyaker. Asenok Naga nungeribo alushijak tashi arishia air gun agi akhar aser tachia machi odang toktsür, kechiyong alushijak shibo machir ta jembir. Aji oda, Nagaland arrtsü adena Assam leni odangra nisung aliba tesem ajaklen waro aser posü ozü agi sünga angutsü, ajisüaka Nagaland-i arutsübo waroia tsübur. Iba jagi asen lima nung asenoki meteta aser memeteti timtem adoktsü, kechiyong asen lima nung waroi achiba mesen adoktsüa akok saka tachir malitsü. Iba amaji alima nung nisungtem tipdema alitsü asoshi Tsüngremi shirurutem ya yangluja lir. Ano, asenoki alima meima inyaktsübaji, akok tashi plastic mamshii, asenoki amshir endok nung ali küma aotsüba osettem amshitsüla. Asenoki amshir endokba plastic ajunga ya meilongi ali aser tzü telong nung remadoker. Aji oda, ali telong nung plastic ali nungji, ibaji ateta tema nungi tzü mair aser telong nungi süngdonglidonga mekuteta madoktetter. Tzüim aser ayong telong nung plastic arangokba ajanga ali o tzü na tsüngda tesendaktep melii plastic agi nembangadoker. Iba jagi tzü nung aliba taküm shiruru aika taküma meliteti samar aser ano aika samatsüba anünga lir. Alima nung ya asenok dang lir atemtsüba masü saka asenok chirnur aser parnok chirnur aser semchirsemnurtem lia aotsü, anungji asenoki asen meyong lima ama mebilemi, parnok meyong lima nung khen arua amonger ama bilema, parnok alima nung ya tzü mopong tajung agia jangratema lidaktsütsü bilema inyaktsü junger.