Aluyimertem aser Ai tebilemtsü

Ai ya Tsüngremi alima yangludang yongi yangluba ka lir. Anungji Adam aser Eve nungi tenzüker asen meimchir tanü tashi aluyimba tapu balala kechisarena nung ai den rara-a asen nübu, rongsen, shisatsü aser mapang jenti indoka arudagi.
Ai indang shisa rajem meteter (weeds scientist) temi ashiba agi, alima nung ai tapu ajak agi merijang semer (30,000) shi lir ta ashir, item rongnung asenok nem timtem aser takoksa agütsüba ai tapu merijang ter ti (18,000) tashi lir ta ashir. Iba amaji asen lima nunga ai tapu aika dang lir. Tsüngremi ai ya tashi aser yimya balak a nung yanglu, kechiaser tzü, mopong, ali, anüsangwa aser tesem kecha balala mashi dang mashi tesem nung adoker. Ano ai dak kanga kara aintsü tashi lir, ai tedong ka nungi metsüjang aika adokdaktsür, aser kanga kara item ai metsüjang yagi alima sünga ai meidaktsür. Alu aser atsüki nung tsünüsempongtsü/ süngdonglidong den tzü, mopong , ali temo, jaka, anüsangwa atema rakteper aser tsünüsempongtsü mokpanga aser kongra kümdaktsür aser aluyimba nung takoksa tulu agütsür.
Ai Koda Inyaktsü Aser Nokdangtsü:
Ai inyaktsü mesüra nokdangtsü asoshi ai mozü balala amshitsü asoshi tamasa asenoki ai yimya aser ai tapu balala metettsüla. Tongmelang agi ai ya telok ana tashi küma lemdangtsü akok. Mezüngbuba telok dangji tu tapak tulu aliba ai koba dang ‘broad leaved’ ta ajar, aser tanabuba ai koba dang ‘narrow leaved’ ta ajar. Tatishitsü agi, modong mesükba ai. Anungji item ya meteter külen-ang koba tasa mozü amshitsü telemtetba agitsüla. Yangi tsük lu ayimba nung ai koda inyaktsü kar lemsateper.
Tamasa ai inyaktsü tajungtibaji asen teketi meranga inyaktsüba dang. Iba nung ya nübu, tashi, mapang, aser rongsen jenti indoktsüsa akümer. Saka ibai ajanga alu nungi chiyungtsü tajungba adokdaktsür aser asen temang nung kecha timtem magütsür.
Tanabuba nung ai mozü mamshidang teket agi dang ai inyakba ajanga ali, tzü, mopong memenendaktsür aser meimchir aser shiruru nem temang nung kecha timtem magütsür. Saka teket agi dangbo ai inyaktsü aiben timtem aser nübu agi meperiba ajanga tanü aluyimertemi ai mozü balala dokan nung alia amshitsüsa akümer. Yangi ai mozü tapu balala koda amshitsü rasa mezülur, saka asen aluyimertemi asenoki achiba metsü (salt) ya mapang talangka nungi ai nokdangtsü alu nung amshia arudagi. Anungji yangi metsüji kechi aser koda amshitsü tatsü agi lemsateper. Metsü (common salt) ya element tapu ana sodium aser chloride meyokteper yanglua lir. Anungji kodang metsüji ali nung inokdir metsü yagi ali den reaction asür aser aliji anük-anüka kümdaktsür ali nung potassium mol alibaji tali temelaba nung tsünüsempongtsü agi agiteter, ano aji dang masü metsü nung aketba sodium ya parnok asoshi mol tajung lir. Anungji kodang talisa metsü ya tsüklu nung amshidir, modong  tali tajungba kümdaktsür. Saka asenoki ya metetsüla, metsü ya chiyongtsü atema yanglua lir, iba metsü ya alu nung ai tepsettsü asoshi meyanglu, kechiaser metsü ya Essential Commodities rongnung ka aser Essential Commodities Act ajanga mashi amshitsü memelar.
Saka tanü reprangdangra, asen aluyimertemi metsü ya kanga bulua amshir. Anungji  State Agricultural Research Station, Yisemyong nung inyakertemi iba indang ya kanga shisadanger district balala nung aluyimertem den sensaksema aodang item kuli ya ngutet.
Aluyimertemi Metsü ya Iba Yimya Nung Amshir
1. Metsü 2-3 kg tashi tzü litre 10-15 tashi nung meyokteper alu nung amshir. Iba ama ya anaben mesüra asemben tashi May ita nungi tenzüka July ita tashi nung tsüklu nung amshir.
2. Aluyimertem karibo metsützü denji diesel tera meyokteper amshir aser parnoki ashiba agi metsü amshia tsüklu ayimba ajanga tajangzük aser takoksa item ya angur:
Tajangzuk
a. Metsü arükba ajanga alu nung ai tapak tu tulutem (broad leaved weeds) ajak kanga junga südaktsür.
b. Iba yagi mapang magi dang ai südaktsür.
c. Metsü amshiba ajanga anogo 20 tashibo ai tanga matudaktsür aluji merüka yuteter.
d. Metsü ya dokan nung mela- mela dang angur aser alu nung arüktsüba kanga dang temela.
e. Metsü yagi aibo südaktsur saka mobo tali tajungba kümdaktsür.
f. Kodang aliji teket agi inyakba den medemdangdir metsü amshia ai inyakba nung nübu aser rongsen ishiba indoker.
g. Ai alu nung 4-5 ben inyaktsüba to metsü amshiba ajanga 2-3 dang inyakerbo aluji arur. Aser metsü amshiba ajanga tsük-a tali arur.
Takoksa
a. Metsü yagi ai tu tapak tulutem dang südaktsür aser modong mesükba aitem tali adoktsür.
b. Metsü amshiba ajanga ali anüka kümdaktsür aser tsünglu arudang alu nung tema li, mol tajung aika ponger aor.
c. Kodang mo pokchiba mapang nung metsü amshira, iba yagi modong nung timtem agütsür aser tsük ajema tangdaktsür aser tsüksü tali kümdaktsür.
d. Metsü amshia ayimba tsükji kodang Rice mill nung menüngdir jangji teka agi dang inyaka ayimba dang nungi ishiba senteter.
e. Jang nung temo aser chi dak temena tajemba kümdaktsür aser chi taste-a ajemdaktsür.
f. Chisüng yakta dang shia doker.
g. Aser metsü amshiba ajanga alu nung mongmong, umrem aser süngdonglidong karbosa samatsür ta ashir.
h. Alu nung kiyi (Earthworm) aser aseni tenük agi manguba mesen aika samatsür.
Sürapang metsü amshibaji tajangzük aser takoksa aika dang lir aser aluyimertem aikati ashir metsü ya teti dang amshira alu nung süngdonglidong mesüra asenok atema teyari agütsüba mesentem tapu aika samatsü ta bilemer. Saka parnoki meteta liaka maneni dang metsüji amshir. Anungji aluyimertem-i metsüji odanga amshidisüra, koda tajungba nung aser teraksa tajemba kümdaktsütsü asoshi SARS, Yisemyong nung küm talangka nungi tendanga aser inyaka aruba nungi ngutetba tongtipang kar yamai lemsateper.
a. Metsüji tasazük shitak amshitsüla. Tatishitsü agi metsü 1kg tzü litre 10-12 tashi nung meyokteper amshitsüla.
b. Metsützüji aindang kanga junga ai nung menadaktsütsü atema diesel 3-4 ml or washing powder ½ tea spoon ka metsützü nungji meyokteper aintsüla.
c. Metsü ya ken dang tsük lu nung küm ka nung amshitsüla.
d. Tsük meir külen mezüngbuba teket agi aliji alulem amshia anogo 25-30 tsüngda nung inyakang aser tsük meir anogo 50-60 tsüngda nung metsüji aintsüla. Mesüra kodang mezüng  ai inyaker külen tanaben ai meidir aser ai tu 4-5 kümdir iba mapang nungji metsüji aintsüla.
e. Kodanga metsü ya mo lanu mapang aser mo pokchiba mapang nung mamshitsüla.
f. Kanga anü tesashi mesüra tsünglu aruba mapang nung metsü maintsüla.

Contributed By : Shri T. Supongmar Longchar,
Junior Plant Breeder, SARS, Yisemyong.

Courtesy  : ATMA, Mokokchung.