Anempong Ratet Jangjashitsür

~  I. Imsü Jamir, Landmark Colony, Dimapur.

21st October Olemsabang nung ni ANEMFONG aser ASHIPANG balala tatsü agi züluba nung ajemdaker, peipei tangatetba nung lemsatepa arudang angatetba agi, ashipangbo angatetogo ta imlar, saka anempongji ajakibo pa amendak teraji tongabo ia mangateter amai asüba agi tazünger ajaki junga angateter mapa küma inyaktsü atema tamalen züluba dang nungi tali tejangjaba nung ratettsü meranga zülur.
Kechiaser ni ano Khristan maküm limapur aliba mapang, tsürabur den parnok tsüngrem külemba aser pamok putipuyang rnapa inyakba nung yaritepa aser Anempongba mapa balala aika nung dena inyaka arudang, parnok tsüngrem nungi teimla aser tamang aika ngua aru nung ni iba Anempong ratet kecha tarendak makai zülur.
Olemsabang nung Anernpong indang lernsateper rongnung Anempon g tetezü Atsüapong memedemba dang ajar ta ratettsüba nguogo, iba ya meimchir atema dang ta tangatetba angur. Au ibajia asüngteta aliba mapa ka asünung Anempongi aiter saka iba ya Anempong nung shilem tilaka dang lir.
Alemli tsürabur mapang arasentsürji pamok tsütngrem o meimchir na tsüngda nung o tongdar ka ama liasü, anungji anempong ya nisungi puratetba mapa ka masü, saka tejen putu nung arasentsüri koma teyur yamaji inyaka aruba rongnung iba Anempong ya parnok tsüngrem tsüngdang temerenshi agiba mapa ka mesüka lir.
Alimli liptiptsüngtip aliba mapang nung yimtsüng nung nisung jenti lipa bener or om putisu magtitsütra yim mesarna tashi aliptsü ta sür putisü agütsüdaktsüba ama arasentsüri tuyuba kiset shirurutem tepsita aglitsüra ano anempongtsü tuyua liasü.
Anempong tetezü rateta taoba adok nunga züluogo saka ano tali jangja angatettsü atema lepshia zülur. Anempong ya parnoki arasentsür dang asüngdanger arasentsüri kobasa teyur, tetezü Ak, An, Azü, Entsü etc. nisung asütsüt melena parnok tsüngrem nem külema agütsür. Ano akümtsübu agüja anempong melira nisungbaji salaa mechioker ( süadoker ) ta süa mimong nung aliba aut tejen ajakji okteta indoker mi tasen apuoka yur kiküm nung süngo tejung ka songdaka yur, tangari agütsüba oset kecha machitsü, mokopong nunga tangar dang meshia mokoa rnanemtsü aser par kidangi tanger shinga rnarudaktsütsü, ano pa-a tangar shinga kidangi mao ta ta anogo atakteta amongba dang Anernpong ta ajar.
Tekülem balala aika rongnungi shilem balala Anemponga aruba tali rateta angatettsü atema tekülem ishika den anempong indang zülur.
1. Kimong tsüngrem külemba:
Ibaibo asenok den teti alir aser kibong nung shirangshiji ajak nungi pai kürnzüker, aser kidang akaba kiset Shirurutem ajak pa nungi moatsür ta pa külemdangbo shi aser azü mi nung merungi dang shi azü ajak tazü agi dang tekülem agütsür. Aser iba atemabo anogo teroknü anemponger.
2. An chanu rezükdang mesüra Ak chanu mepudang Anempong :
Ibai kimong tsüngrem nungi moatsür ta pa dang akümtsübu agüja anogo asem nü Anemponger.
3. Araki asüdang :
Iba tetezü ayongpang tsüngremi pua lir ta mesüra alu tsüngremi pua lir ta mesüra lenmang nung alangdang pua lir ta aika iba mesüka inyakba dang Araki asüba ta ajar. Iba mesükba tekülem nung asemnü anemponger.
4. Shishi Arongba:
Iba ya per agi soa lir ta mesüra ngüm agi soa lir ta mesüra shitsük agi soa lir ta ano küleb agi soa lir ta etc. koba shiruru agi aso iba shiruruji mesüka yong agi taker mesüra yanglur sü agi mezüpanger mijang agi payakji yanglur o tamajung shia merenshia onoki kokogo ta shia tepseter doktsür, aser anogo asemnü anemponger.
5. Abu:
Iba ya alu tsüngrem küm ana külemtsü atema tekülemdak ki tila ka alu nung jen kima nung yanglur aser iba tekülemdak ki dangji ABU ta ajar. Iba ki yangludang Ak ka, An ka, aser Entsü ka ta bener oa tekülem agütsür. Ano ali (lushi) tara nungbo Azü dena bener oa tepseter. Aser yabo(aji sur külen) Alu tsüngrem meinronger ta sür anogo asemnü(3 days) alui moi kidang dang anemponger.
6. Tenten Mong :
Ano alu nung yimer shinga metsü meyokdang temoatsü jazüka,metsü tsüngküm lapoka yimdak tasüngtet tampur kati yimer lemjemi An ka, Entsü ka aser tsük metsü ishika ta bener ia Anji tepseta tekülem agütsür metsü tsükji ali tila ka tusa-a proker atsü agi atsüpanga yutsür adoktsü aser iba nü yimer shinga alu moi kidang amongtsü aser tekülernsangjibo iba küm metsü prokba maru tashi pa tanger yimi maotsü aser tangar yimera shinga par kidangi marudaktstltsü,ano paji tasüdak kechaia maotsü.Yamaji iba küm alu rnaru tashi Anemponger.
7. Ano yimer ajak süngküm shia küm ka shilem nung amongba mong :
Yimkong killem Mong, Tzü külem Mong, Lichaba külem Mong, Talen meshi Mong etc. küm ka shilem nung among 18 tashi lir. Item among amongba shia nung kar nung anogo asem, kar nung anogo terok ta yimer ajak sungküm shir amongba mong lir, saka yimer ajak mongaka tekülem agütsürbo yimdak tampur tasüngtet nisung asemiang agütsür asünung, parnok-tekülem agütsür asemjibo tanga tekülem nung anempongba amaji anemponger.
8. Tsürabur tejen putu nung Arrshii aotsü(tongpangi aotsü) atemzüker aliba mapang nung tangar tekolak bener arutsü melena pei tekolak tangar nem agüja lir ta sür arishii orr maru tashi apuani asüngteta anemponga liasü.
9. Kika süchi atemzüka yur aliba mapang apuani asüngteta melira kibong nung temoatsü melena lendong arur aser temoatsü maliba den arishia rnakar ta iba kika süchi mapa matem tashi apuani asüngteta anemponga liasü.
Anempong aika rongnungi ishika agiteta züluba nungji koba temenen tsütsü lir, aser koba temeshiba tsütsü lir. Aser koba tesem nungsa koma amshi nung agitetsü aser iba anempong ya koma sür aküm (origin) aser koba tesem nung ali nung agiteter. Tanü asenok lokü balala inyakyim nung pa alitsü tesem nung medoktsüba den mapetba tesem nung belenshidang ashishitsüsa adoker. Ano tanü asen Khristan tekülemba yimya nung süngküm shia yur anempongba,tangar den mejembii Anempongba, anogo atakteta yur Anempongba, tejak shimak shimaka yur Anempongba, item amala anempongbajibo tejen yimsü yimpong dangisa meyiper ta kü tangatetba lemsateper.