Angatettsü Mapang

-T. Lima Tzüwar, Ungma Impang, Artang.

Temeim asen Aotsür Aor aser Naga nunger amangbapurtem, July 31st aser August 1st aonung pongmang nung tenyar obendangbai kü dang yamai ashi, anogotem, itatem aser kümtem süitemer, yamaji akümlir tema arishi tatsüba tatsüba akümer. Saka nisung mulongjangbo temerangba temerangba akümer. Nisung taküm kaji kodang südir iba tanülaji Tsüngremi obendangtsür, anungji obendangdak madentsüsa pei melenshiang aser ochishia amangang, kechiyong kotak aser mulomiji atangji lir. Iba lima yabo temenen lima asünung pei kechi Tsüngrem amangner amangang, saka asür asoshibo Tsüngrem ka asünung shibai akümlir mapang tatsüka alidang kechi temenensa inyak aser benshi item ajakji longpak tulu ka nungi zülua sayutsü ta tenyar obendangbai asenok akümlir dang ashir.
Temeim amangbaburtem, Tsüngremi asenok akümlir dang yamai ashir, iba akümlir lima yabo timtem rishikangshi warashira jenti tang ajurutsüba lima lir, ochi mashi, nükdapangta, rongsen benpuba, kulak küpong, ashioktsüba, arishitepa, tenük meremtep agi sünga aliba lima asünung timtem lendongtsütong item ajakji ajurutsü aser item ajakji akümlirtemi inyaksaba lir ta ashir.
Temeim nütsüng nüburtem aser amangbapurtem, oda asenokibo Tsüngremi aginütsüsa kecha tajung inyaksemabo malitsü akok, saka asen Nagalandji Khristan state aser Khristan lima asünung lendongtsütong tulu nungibo Pai kümzükyonga arudaki, ya asoshi asen Teyanglur Tsüngrem tenüng asangtsüla. Alima nung alir ajak asoshi Tsüngrembo ka tang asünung Tsüngremi asenok ajak reprangdar. Nisung arishi tatsüba tatsüba akümer asünung asen kotaki aotsüsa aser obendangdak matentsüsa asen mulongjang ajak agi Tsüngrem akümtsübua lidi arung ta ayongzüker.