Dimapur, February 16 (TYO) : February 11 & 12, 2016 anogotem Nagaland & Assam Angh, P.B. Acharya-i Governor’s Conference 2016 nung aden.
Iba mapang Angh Acharya-i Nagaland state dak sendakba onük kar benok aser item asoshi India sorkar kübok Ministry balalai mapa inyakba osang lemsatep, ta Raj Bhavan sangdong ka nung metetdaktsü.
Angh Acharya-i lemsatepba onüktem:
- Nagaland nung Foothill road aser Kohima nungi Dimapur tashi lenmang yanglubaji National Project ka ama inyaktsüba.
Amguri nungi Niuland tashi kilometer 189 Foothill road ji SARDP-NE nung Phase “B” kübok züngsemogo aser iba atema CCEA temelaba angutsü atar. NH-39 nung Kohima-Dimapur section mapaji NHIDCL nem agütsüogo aser iba atema bids kobi melii meshitsü.
- Dimapur nungi Kolkata/Guwahati adena daily flight connectivity.
Tang Summer Schedule 2015 atema tsünglanglen agüja aliba tayimtsütem Dimapur nungi senzütsü melaogo.
Air India Limited
– Dimapur-Dibrugarh & VV 3
Dimapur-Kolkata & VV 5
Indigo
Dimapur-Delhi & VV 7
Dimapur-Kolkata &VV 7
- Peren District kübok Ruzaphema nung Green Field Airport.
AAI nungi teshimtet telok ka den Nagaland sorkar ketdangsertemi October, 2014 nung iba tesem reprangdangogo aser Ministry of Civil Aviation nem osang sangokja lir. State sorkar dang nungi Ruzaphema nung shimteta aliba tesem nung approach road, tzü aser power supply amala osang meshiogo.
- Doctor tem peria maliba khuret koktettsü atema MBBS menden talila lemzüktsütsü.
MBBS menden talila lemzüktsü atema Indian Medical Council Act nung aser temzüng kar latetdar. North East nung Medical College tem lapoktsü atema talenbatem saladar. MBBS menden talila akümtsübaji bangdak State Govt./Institution-i Central Govt./Medical Council of India dang asüngdangtsüla.
- SASRD, Medziphema ya Agriculture & Technology indang full-fledge Hill University ajungkettsüba.
School of Agricultural Sciences & Rural Development (SASRD), Medziphema ya Nagaland University (Central University) indang Institute ka asünung, Central Agricultural university-i SASRD jenjang ajungkettsü atema tashitsü kecha mali. Ajisüaka, Ministry of Agriculture-i Peren district kübok Jalukie nung Veterinary Science ka lapoktsü mulunga agizükogo. Veterinary Science ji CAU, Imphal kübok asütsü aser ICAR, New Delhi nungi selection committee kati kimung reprangdangdar aser kimung alizüktsüba atema Nagaland sorkar mapa inyakdar.
- Yanglua aliba lenmangtem anepalutsü atema NLCPR aser NEC kübok senotsü teyari.
NLCPR aser NEC scheme temji gari lenmang anepalutsü atema masü saka infrastructure atema dang lemzüktsür. Ajisüaka, State sorkari ashiba nung ajemdaker yanglua aliba gari lenmangtem anepalutsü atema senotsü lemzüktsür.
You must be logged in to post a comment Login