Aniasünga Kibalemboyim

(Yashi adok nungi…)

LEMBOYIM MASÜBA ASER LEMBOMAZÜK KIBONG TIA

Nisung ka atema mezüng aniasünga kibong ka tenzükbaji meimchir nükmen lir, iba nung aibelena tenzükba nungji kibong aser taküm nung mata-mabensa tangari ashishitsüsa aiben tenjir. Kibong tasen ka akümtsübaji talitsüpur tsüngda taliyim aser tena tsüngda meimtepa linüra odang alitsüba ta masü kechiaser kibong ka nungji tako-tasen-tanang akümlir wadang aika tenjiyonga aotsüba lir. Pi ana longjema shi azü ka kümer ku tanak agi temesüng küma alitsüba dang masü saka kibong ka nungi jakzükbatemji alima masama tashi pur medemertem den libalirua aotsüba lir, anungji mezüngyongi asen  kibong nükmenji tajitettsü maket tenzüktsü tim. Tesüiba putu tsüraburtem parnok shiruru den sakosa alidangasüng aniasünga kibong tasen akümtsüba nung yabo tashishitsü melidaktsüi azüoka lia aruba asenoki angur.

  Sobalibai memelaaka aser nübortemi ashishiaka aiben nisungi ibalaji senzüka toktsür tanü ajung asaa tarutsü semchir-semnur tia/jenjang masadangi libalirua arubatem lir. Shirnoki sobaliba senzüka toktsür aser nübori ashishiba mezüngmeshia pei sünütsüsüa alir parnoki kin ka arok akoksatsür. Kibalembo nung masüngteter aser malitsüyim alir kibong nungi aiben tashishitsü aketba jala-jabaso soteter aser parnok dangji lempomazük ta ajar. Lempo-mazük kibong nungi itemla chirnur soteter:

1. Lempo-mazük kibong nungi sotetba chirnurtemji temang tenük-telen mapensa soteter, talisa kibong nungji nükpoker, tsüngtsüker, narong jaker teni-tepang mesongtet yamala sotettsü.
2. Lempo-mazüker aser maliyim alir kibong nungi temang tenük-telen mapensa sotetba dang masü shisatsü nung tangar memenepba, soar, yirar, tamachi, mata malem, tekolok meshidak, maksütsü ang inyaktsü jangraba soteter aser kibongji lenimoi kümdaktsür.
3. Kibalembo nung masüngteter aser maliyim alir kibong nungi par kibong kija akoksatsüsa jala-nula sotetba dang masü saka yimer yimkong akoksatsüsa shisatsü keter soteter. Itemla tanur dak ochimashi, tekülak, auer, ashi-külaker aser ozüng raksaa japangmayimer soteter aser ibala nisungi yimten memeim bendanger tashi nung nok menaa yimkong ayako tena timtemdaktsür.
4. Malitsüyim alir kibongtem kodanga teyu jena mali, kibongji temjena melii anojungi kibongji chindunglur akümer ta tsürabur nungi jembia aser ataloka aru.

            Nisungji asüngteta aliba kibong aser tashishitsü maliba kibong nungi süra ajaki tushir saka tashishi aketba kibong nungi jakzükba NISUNGI mapa tajung inyaktetyonga nübortemi mokokajir, “LEMBOMAZÜK CHIR SÜAKA TERABO JUNGA INYAKTETOGO” ta pai ajakdang tajungba tajitettsü melii inyaktetba nungjia asenoki tenüngsang magutsüteter, ajak dang tajungtiba inyakba sür nung yangjia ‘terabo’ ta inoksembaji reprangang. Ano “KIBONGJI MALITSÜYIM ALIBA KIBONG ASÜBA AGI AZÜKARUR SÜLABA” ta par azükarua akaba rongsenji tajunglen nungi aruba rongsen masü ta tepang atsüker. Ajioda, parnoki tajung inyaktetba aser azükaru nungji nübortemi yanoa jembitsür. Ibala mezüngmeshi aser atakatem ajakji aseni kibong nükmenji aiblener tenzükba ajanga asütsü.