Anisüng aser Kijemba

– I. SUPONG Longkumer, Darogapathar Village, Dimapur.

Alima ya Tsüngremer inyakyim sama ta angateter. Anungji Pai mapa tuluba nungi tilatiba tashi züp ta asameyang yur külen meimchir dang oda meim nung taküm aser tanüla kümzüktsü asoshi Pai ainketer shimteter teyanglur Tsüngrem angatetdaktsü aser tenzükdaktsütsü sayusüngi tenzük. Tsüngremji kibur ta angateta amangertem arogoi tzüsentsür.Ibai Tsüngrem meyong ta tamaitsü ajenba lir ( Aniasüngba) aser arogoi kiyamlaji anüpaluja alidang kijemba anogo aser mapangji atong Mathi 25:1-3, kijemtsü atong nungji tasungtet aiur ter kiyir benjong daki kiyimsang bushia ao. Saka aiur pungo pei milenbo aben saka totsü mapen asü, anungji parnok dang tamashi aiur ta aja, tebang agi khristan saka temulungjang Tsüngrem den mali. Aiur pungo pei milen den totzüa peri bena ali nung parnok dang shisakar ta aja. Tebang agi nangzük, temulungjang ajak agi amangba sayur.Aiur agi atishiba tetezü aiurji alima melen amshiba ta angateter
Amangba pur ajak den kenü mepet langpang nung Yisu ten ajuruteptsü nükla nung lir. Ayipba aoba pur ajak süputsü temesüng sübor Pa ten ajuruteptsü yongyar, ken No.22 nung “ibai kübo lima tongpang ano matem Kodak o ali longjemnü Yisu tip atemtsü”. Alima nung amangba pur kiyimla aser kiyimsangji Yisu.
Tsüngrem sentong angatetdaktsütsü atema teburi  tetsür anisünger, aniasüngba ya arogo ajanga tang ani asünger (Tzüsenba tamaitsü) ani asünger arogoi reprangshima atar tajungpur kijemtsür, mazüokerbo sadi titemdaktsür, aiur pungo magizükba tatishitsü. Tanü asüng karbo arogo majangi ani asünger aser arogoia mashishii odang saditsüba aika ajurua arudagi. Karbo aniasünga saditsütsü arogoi ashishia liaka odang kuli tajung zülutsür tanga arogo nung sadidaktsüba angashia arudagi. Kijemba ya Tsüngrem sentong rongnung tongtipangba ka lir, Tsüngremi tetsür tebur yangluaka odang alitsü memelar saka kuli mesüa yutsüba mapa ya Tsüngrem tenüng nung inyaker ta bilemtettsüla.
Meimchiri Baal, Gurunanak, Buddha, Khrishna tsüngrem ano aika lir, yamaji bushitetaka, yanglutetaka Tsüngremi nisung yanglu ashi, nisüngi Tsüngrem yanglu masü, anungji item tsüngremtemji mali, tasü tsüngrem saka mojingba kanga pela alitsü, kechiyong ibai mojing mapa lir.
Alima nung tamangba yimsü ajaki sadiba inyakyim yabo kanga metsünga reta penshir, anungji mapang kabo ajaki Tsüngrem ka dak amanga liasü ta sadiba maparen jagi angatetdaktsür. Alima tatembang ka maru tashi Tsüngremi meimchir asoshi subaliba lateta yutsüba lir. Iba subaliba nung temoatsü aser atakatem lir. Sürapang kijemba maparen ya züzüa benshir ?, Tazüngkünem 28:1-14 “Tsüngremi melaba ajak nendaka angati süra temang metsü nungi tenzüker nüngdak ajak moatsütsü 15-18, saka mangali süra temoatsü ajak nung atak atemtsü,” ta shia angutsü.
Anungji kijemba mapa nung kangko kangji masü  tajungba.