Ano kanga kümdangtsüla

Asenok ajaki akhi ama sademsadema pei onüleni oa pei inyaknütsü inyaka senzüner saka ano tangsa tekümdangba kümdanga alitsüba mapang ka agi asenok menepogo. Tang asenok yamai tashidak memenateptsü asoshi tsübuseta kidang mongteper, lokti sendena malir, kaketreju ajak shibanga lir aser kibong mesütsü asoshia mapai moutet timtem ajuruba akümlir tongpang ya kanga tulu, ajisüaka, iba tongpang nung asenoki tsübuba tsükchirji asen tenük agi mangur. Asenok atema shisabolutsü tulutibaji aji lir. Tsükchirji tenük agi ngua rarar asünungbo parnokji kodaser tepsettsü mesüra parnok nungi asenok kodaser jenbutsü ta memelaa sentong atongtetla. Ajisüaka, tenük agibo mangur saka iba tashidak wara agi alima nung nisung lakh ana asem asüba angashir aser lakh metsü semer dak iba tashidak agi tongogo ta angashiba den külemi tanübo joko Assam nungsa asüyonga asenok anasa Jorhat aser Golaghat tashi iba tashidak agi atongba angashir. Aji oda, wara agi Gauhati tongra iba kasa waraji Dimapur atongtsü melamelar aser Jorhat aser Golaghat tongra iba kasa waraji Mokokchung-bo khen nung tonger alitsü, anungji aji meteta asenok ajak tangsa tekümdangba alitsü nüngdaker. Iba denji ano ita junga kechalenia moudaktsüi state balala kübok yimti balala nung nisungtem shibanga ayuba tang chioker, anungji state ka nungi ka aser yimti ka nungi ka ta, tang ya anogo shia nisungtem pei ki bushia meyipa aoba mapang lir. Asen lima nunga town balala nung monga aliba rogotem aika tang ya pei ki bushia aoba asenoki angashir. Ano, asüng yanü bendang tesem balala nungi asen kinungertema arutsü. Parnokji pei alidak temulung lemteta memongtetra arutsüla, kechiyong iba ama mapang tamajung nung pei kija shisabolua alitsübaji majung, ibayongji government-ia yarisema parnokji yimti balala nungi anir arutsü. Atangji, parnokji shiranger masü saka yangi temalen shisema aliba ama tenük agi manguba tashidak mesen den rarar asünungji, shiranga mait tashibo shingaia shinga daka iba tashidak mesen menaloka aliba mereprangtetter. Asenok atema tekümdangtsüji aji ka lir, kechiyong bendanglen nungi arur kati iba tashidak menaloker aru nungbo pai mesüra lai tangar anasemka dak menaloktsütsü aser tangar anasemka jagi ano tangar anasemka dak menaloktsütsü ta khen nung iba tashidak jagi yimti asüngtsü aser idangjibo shiba tama yarir shiba tesü yaritsü ta asüba lendong tia ka nung repranga lia nisung remer merema asütsü. Tang tashi nung iba tasütsü wara tashidak agi atongba limatem nung shiranger anepalurtem aser mesüi kümzükertemi asenok dang iba tasüba wara tashidak nungi kümzüka alitsübaji kima yimdong nung nisungtem ajurua mejajatsü, lokti sentepdaki maotsü, temang merükmejua alitsü, talisa teka sapon agi shitokpet shidoktsü, tzü tatsük talem jempet jema alitsü, moko sali machitsü, yi majemtsü, temang tashi itta alitsü atema aonsutsü aser süngjanglijang peria achitsü aser kodamasüba nüngdak kar atema kima yimdongi aotsüsa kümra sü agi teni tebang nembanger senzütsü saka tangar den menatepa mejajatsü aser külemi menokdaktsü atema tekümdangtsü aser teinyaktsütem agüja lir. Iba denji kima yimdong nung semer senzüba tsüngsem ki telongi bener maitsü aser yimdong nungi arur tzü chigudoktsübaji kanga tongtibang ta tajangshir aser temetetertemi asenok ajungshir. Itemji inyaktsübaji kanga tasakbo masü. Ajisüaka, asenok sobaliba nung asen kija amongba, aoba aser aruba kangabo mali, asen sobaliba tajungtem ajakji lokti adenshiba dak sendaktepa lir, iba jagi asenoki angashiaka mapa küma mebenshitetter. Ajisüaka, tang yabo asayamenüba mapa ka masü aser coronara virus ya yimra manga masü saka temang nung tango sota ayuba tashidak lir. Iba jagi temetetter aser tajangshirtemi akok tashi pei chirnurtem danga pei tsürabur anasai maotsü ajungshir. Iba ama tekümdangtsü aser teinyaktsü sayubatemji angateta akok tashi bendanglen alirtemi, timtem balaka melira, arutsü memerangtsüla aser arurtemia pei alidak pei taküm dang masü saka külem lisemertem meima mapang tajung ka maru tashibo aremzüka shinga dena majurutepi pei kija lia atatsü merangtsüla.Iba jagi asen nübortem tasütsüba lendong nungi kümzüktsü.