Anogo asemnü Amur Falcon Conservation Week tenzükogo

Wokha, Yimpoksüi/November 09 (TYO): Yimpoksüi/November 08, 2018 nü Ashaa Village Polytechnic Institute nung anogo asemnü Amur Falcon Conservation week tetenzük sentong nung Nagaland Angh , P.B. Acharya tetushi tejaoker liasü, ta tanü ketdangsertem osang ka ajanga metetdaktsü.
Iba sentong nung jembidang Angh, PB Acharya-i, “Eco-tourism ajungkettsütsü aser raliwalirtem puatsü atema onoki iba festival nung temelung agutsür, aser ibaji ajanga rongsenkettsüng terenlok alitsü,” ta metetdaktsü.
Paisa, ozü (molulem) million aika iba tesem yagi arur, kechiyong parnoki iba tesem ya tesünep aliba tesem ka lir ta meteta lir; tamasabo nisungtemi metetsümonga mesüra memeteti iba ozü tepseta liasü, ajisüaka tangbo metepseter, ta ashi.
Ozütem kümzüka ayutsü atema Pangti nüburtem, Arogo lenirtem, melungtet teloktem, department balala aser stakeholders-i achaayanga inyakba atema pai parnok nem tenüngsang agutsü.
Paisa Department of Tourism aser District Administration-i International aser linük naprongla nungi raliwalirtemi iba tesem nung jangratema mongtettsüsa gari lenmangtem merüktetba atema pelaba lemsatep.
“Tsüngremi Lotha nunger nem ali nungi adokba rongsen jenti moaja lir, anungji nüburtemi Nagaland ya rongsenkettsüng nung renloktsü atema metettsüla,” ta pai ashi.
“India nung state 29 nungi takar state rongnung ka akumtsüsa asenok dak tashi lir. Asenoki shisa kaa asalentong yanglutsüla aser Naga nunger shisashir lanurtemi Nagaland-i meyipa arur azükaru state ka akumtsü atema nübur asoshi inyaktsüla,” ta paisa ashi.
Okila jembidang Secretary, Tourism, Mhabemo Yanthan-i, iba sentong ya tourism ajanga tajangzük balala agutsüba nung rangloktsü nükjidong nung ayongzük, ta metetdaktsü.
“Amur falcon aser Tourism naprong den asenok sendakteptsü atema asenoki tashi tasen ka nung inyakdi, kechiyong Partatan Parv ya ajak atema tourism temaitsü lir,” ta paisa ashi.
Yanthan-i ashiba agi, tourism ajanga asenoki rongsenkettsüng tashi itta yangertsüla, kechiyong asenok dak tashi tulu lir.
Rural tourism, eco-tourism, aser sports tourism ajanga yimtsüngtem rongsenkettsüng ajungkettsütsü aser taküm alitsü atema rongsen lenmang angutsü, ta pai ashi.
“Amur falcon festival ya tourism mapatong nung tongtibang ka asütsü, aser küm piyong tourism sentongtem nung züngoktsü akok. Asenoki nükjidong tejangja yur nendaka inyaktsü nüngdak, koba ajanga yimtsüngtem nung rongsenkettsüng jenjang aintsü,” ta paisa ashi.
“Amur Falcon festival ya arem shiruru wazüka ayutsü aser nisung o shiruru/süngdonglidong tsüngda tesendaktep tajungba akumtsü, iba denji külemi eco-tourism ajanga taküm alitsü atema maongka ngua agitettsü atema ayonga amonger,” ta paisa shisem.
Kasa sentong nungsa Advisor IT, Science & Technology, NRE Mmhonlumo Kikon, Chief Wildlife Warden Nagaland, S.P. Tripathi, IFS aser Chairman, Pangti Village Council, Jenithung Shitiri nungeria o tasütsü jembia liasü.
Amur Falcon Conservation week tetenzük sentong ya Wokha Deputy Commissioner, Dr. Manazir Jeelani Samoon, IAS leniba nung agia liasü.