Tang ya taruba election nungibo Nagaland nung election timi aser ochishia agitsü asoshi ajungshitepba mapang lir. Iba maparen nung arogoi anir lokti tentet aikati ‘Clean Election Campaign” sentong nung kanga süoki ia shilem agiba angur. Aji oda, Nagaland ajaklen Clean election indang jembiba metetmeteta, akhidang amato masü, nübortem ilen-ileni candidate bushia sen meshilen senzüba kangabo mangur. Ajisüaka, tesüngmangtsüka aser mangatetba kaji, election-i inürtem nisung karibo tesem tesem nung nübortem mesüzüka sen alemba osang angashir. Aji oda, angashiba amaji electioni inür candidate kari danga sen lema jajaya lira, itemjibo kanga tamashi aser nisung den dang masü saka Tsüngrem den tokteper amai asütsü. Election timi agitsü atema nisungtem dang pei vote mayoktsü aser pei vote peisasa timtemaka polling station tonga orr agütsütsü ajungshiba jagi, shitakba nungbo, election-i air candidate-tem yarir ta metettsüla. Taoba election tashi candidate ajak sen dang sen maja endokogo. Iba jagi tang tashi electioni irr madoker aser tadokertem aika election nung atsüba sentsüa maotet timtem tia nung lir asütsü. Iba timtem jagi Nagaland government-a süngjema bener moutet aiben anokshir südi ta bilemer. Item timtem aser takoksaji ngur arogoi anir Clean election campaign ya tenzüker. Iba sayutsüngi mapa ajanga tangbo Nagaland nung akhidang ama election nung sen meindoktsü imlar. Ano, election-i inürtemi metettsüba kaji, akhidang ama nübortem yaritsü nükjidong nung masü saka, sen agi sen melentsü asoshi election aitsü bilema lira, tangbo iba jagi takok mangutsü, anungji tamasayongi mapusotsüla. Aser sen agi vote alia election nung takok anguyonga, election nung endokba sen menoktettsüsa mapangi memelatsü, kechiyong tangbo technology ajanga miimshia mapa meinyaktettsü aser inyakyonga ano nübortemi bushitsü aser tai madoktsü. Joko, nübortemi Tsüngrem aser nübortem meimba ochishir lenir tajung aginür. Joko, nübortemi sen agi pei vote mayoktsü mulungtetogo. Aji oda, yimsüsür aser ketdangsertemi nübortem meyong sen chitsüba agi asen lima shiranger aser lanurtem kanga akoksadagi ta rajemogo. Atangji, tang tashi nunga Nagaland government nungbo akok tashi nübortem meyong senotsü miimzüka agidagi aser item rongsentem jagi takartem takarba kümdagi. Item rongsentem jagi nübortem mesüshia mesüzüker election-i aitsü karibo bilema alitsü akok. Ajisüaka, item rongsentemji Yihuda Iskariot-i Yisu ayokba sen amato kümadoktsü. Iba senji bendena yur shisabolu marem peisasa pei lendongi aitsüsa dang sayangtettsü. Joko, nübortem yiar masü aser sowar a masü, nüchi kümogo. Iba ama pei lima tajungba küma melenshitsü asoshi kari jembir, kari lumia sarasademer aser aikati peisasa tenangzükba agir ta mapang tajung ka asoshi sarasadema atadang, tesem kar nung danga nisung kari nübortem vote alitsü asoshi sen lema senzüa lira, item nisungtemjibo moijng kümer amangba purtem atidanga senzür asütsü. Amangba purtem karbo iba tatidang nung tsüktsüa akok saka sen agi vote alia senzürtemjibo kanga tia maka asütsü. Nagaland nung yimtem mepetmesü yamai adokba ya aser lenmanga meyanglutet, mozü ki aser school kitema anepalu mesütet nübortem yamai timtemdaktsüba ya Nagaland asoshi putu tatembang ka atonger asütsüa akok. Aji oda, tang asenoki ajuruba timtem aser maksü anogotem ya yakta süitema odaktsür, Naga nunger lanurtem asoshi Nagaland tasen ka yanglutsüsa putu tasen ka aru asübo koda tepelatsü süla ta yimdangi arua pelaa bilemer. Item ajakji Tsüngrem ket nung dang lir. Asenok mapa aser jakla dak alang Pai asenok nem yimsüsürtem moatsütsü. Iba tangatetba nung asenok ochishia aser meshiteta alitsüla. Iba amaji tanü asenoki ochishia aser meshiteta litetbaji, tarutsü putu nung asenok chirnur aser semchirsemnurtem pei lima agi pei nümadangteta jangratema lidaktsütsü asoshi tenlaba tenla tajung ka asütsü.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login