Ao kin ya yimli aketba kin: S.C Jamir

Dr. SC Jamir aser pa kinungtsü na Moatsü benjongdaki aruba mapang tangokba noksa ka angur.

Mokokchung, May 3 (TYO): Aor dak tamajung aser tashimait jenti alitsüa akok saka ano Aor dak ajak ajungtsü bilema inyakba shisatsü aser yimli aketba amabo tangar kin shinga daka mali, ta tanü Nagaland nung taoba Chief Minister aser tang Odisha Angh, Wb.S.C.Jamir-i metetdaktsü.
Pai iba o ya tanü Mongolbar nü Jangpetkong Senso Telungjem Mokokchung Town-i yangi Imkongmeren Sports Complex Mokokchung nung Moatsü benjongmong sentong tulu ka ayongzükba sentong nung jembidang metetdaktsü.
Dr. S.C Jamir-i tanü iba sentong nung tongti tesemdanger o jembidang, alu nung metsü yoker külen Tsüngrem dang temoatsü meshia Ao kini benshia aruba anogo ka lir, aser iba dangji asenoki Moatsü benjong ta ajar, ta metetdaktsü.
Tanüa asenoki tsüraburi benshia aruba sobaliba metsünga reta amungba den iba benjong amungba ajanga Ao kin maitsü/ayak (identity) tali jangjar, anungji, lanurtemi sobaliba tali jangjashitsü aser saputsü asoshi paisa ayongzük.
Tsüngremer maongka angateta Ao kini kidanger kin aika den tamangba yimsü aser kaket shisaliok lemsatep. Tsüraburtemi Yisu Khrista dak chichia amanga, Ao lima aser temeket nüburtem asoshia kecha tebendang makai kin ajak den temeim lemsatep. Aji oda, “Ao kin dak tashi mait jenti alitsü südi saka Ao kin dak ajak ajungtsü asoshi bilemba yimli aketba ama kin aika dak mali, anungji lanurtemi iba senti sempetji tesamadaktsü,” ta ashi.
Naga nungeri nüchiso bushitsü asoshi NNC nisan kübok ka küma lungjem aser Naga nüchiso asoshi apuso. Aji oda, mapang tatsükabo teputep, tangatettep aser yimjung nung yimten asoshi inyak. Aji saka, kobi melii Tsüngrem amadoker meimchir tashiyim nung akoktsü ta bilema nübur tsüngda azütokshitep aser senso tai maketer aika taküm samaogo. Tanübo joko “Naga yimten nung teronem mali saka tashibangtsü oset ka mesüka kümdaktsüogo,” ta S.C Jamir-isa tesasaba olen ka ashi.
Tanü kanga karaa aoba putu ka nung tejen otsü aser lipoklisang nung dang temulung agütsür. Asenok tesüiba putu nung alir masü saka tanü putu nung alir, anungji, “tanü kechi inyaktsü aser tarutsü asoshi jenjang koda yanglutsü, item tebilemtsü aser kuretji tanü putui inyaktsüla”, ta jamirisa ashi.
Asen lima iba amai südaktsüner ta Jamirisa olen kar ashidang, tamasa Naga sensotemi senmang amanga aruba “ochi, tasü tait aser meranga inyakba jakla, itemi ano asentenshia meyipa bener arutsüla”. “Tetsübu, tatenden, temulung, malemba aser meputeptsü shisatsü ajak tanü nungi ali nung remtsüdi. Sadok sadoka jembitsü aser inyaktsü mapang tajung aser tensa litettsü asoshi asen Ao kini anir apusodi”, ta paisa ayongzük.
“Naga yimten asoshi sensotemi mopung o mesüra pongmang ama masü asangsang nung yimteno jembitsüla”, ta paisa ashi. “Iba putu ya mesüzüktepba mesüra amok merentepba mapang ka masü saka ochi aser asangsang tataloktsü aser takoktsü yimten o jembiba mapang asütsüla”, ta paisa shisem.Iba dak sentakba nung, “Naga yimtenji India sorkari yanglur magütsütsü saka Naga nungeri parnok den tapet yimten ajaki angateta aser mulunga lemteter India den jembitsü nüngdaker. Tanü Naga yimtenji koba tekolak aser koba tepen mejangjai jembir”, ta paisa ashi.
“Nüburi memetet aser parnok dang masüngdangi jembiba ajanga Naga yimtenji mejangjar. Ajak tena aser ajak tentettsüsa yangluba dang yimten ajar, aser ajak litettsüsa yangluba dang yimli ajar, saka nüburi memeteti aser parnok dang masüngdangi jembibaji yimten chichiba masütsü”, ta paisa kanga jangja shiogo.
Nagaland ya India nung state 16 buba lir, anungji, iba state ya India arrtsü kübok lir. anungji, “Naga yimtenji iba artsü kübok dak alaka ibai atena or jembitsü lenmang mesümesür”, ta paisa ashi. Tanü asen lima nung telok balala aika alinung ola tapu aika adoktsü akok, saka nüburtemia asangsang ochiba maparentem angateta alitsü nüngdakba indang paisa saksalema alitsü olen ka shisem.
Alima kanga dang kara melenshiba putu ka nung asenok alir. Yimsüsüba, libaliro, rongsen lenmang renlokba yimya aser tebilemba aser shisatsü, item ajak melenshia aor. Naga nunger asoshi putu balaka shiteta yuja maka, anungji, “Naga nungera iba putu den liro medema aotsü tim”, ta paisa ashi.
Naga nunger lungjemtsü lenmang bushiba nung aser yimten ochi o jembitsü Ao kini shilem tulutiba agitsü lenmang sadema alinung, lungjemer Ao kin ajanga Naga nunger ajak asoshi lenmang tajungtiba aser tesademba ka sayutettsü asoshi paisa ayongzüka liasü. 1872 nung koba tesangwa milen Ao kini Naga kin ajak asoshi agizük aser sangwadaktsü, iba kasa milen asentenshia Naga lima sangwadaktsütsü asoshi paisa ayongzüksem.
Iba sentong nung tetushi tejaoker Dr. Longrineken MLA (Chairman DAN & NBRM)-ia mapang tatsüka agia Moatsü salem lemsatep. Sentong nung Waromung, Dibuia, Khar, Yimjenkimong, Molungkimong, Chungliyimsen aser Molungyimsen yimtem nungi telok balalai sobaliba yar tsüngsang aser kentenmenü ajanga shilem agi.