Aor ita nüngja

–  P RENTHY JAMIR.

Lenir tajung Rev. Rongsen aser Talitemjen Imchen tenadi tama ita nüngja züluba ngua tena den repsema yangi zülur. Asen Aor yimshia ita nüngja balala ajar asünung shinga aitsütsü madoker. Ano tongtibangbaji shitakba amshitsü asü, tajungba amshitsü, kechiyong asenok küm January nung tenzüker December nung atem masü. Alu ken rozük nung küm ka ta amshia aru. Aor ita nüngja metettsü mesüra yanglutsü tamasa Alima rangben nung English calendar amshiba ya tarensen tatsü agi zulusemtsür.
1) January     –     Janus/Januarias Roman nunger nungi bena aru,
2) February     –     Roman purificatory festival nungi agizükba,
3) March     –     Mars the god Roman nungeri külemba Tsüngrem,
4) April     –     Aprilis nungi agizüka ajaba,
5) May     –     Maia goddess nungi ajaba,
6)June     –     Junis Roman Jens ta ajaba
7) July     –     Julius Caesar chuba nungi agizüba.
8) August    –     Augustus nungi meyipzüka ajaba.
9) September     –     Parnoki ita tenetbuba dang ajaba septem (Seven).
10) October     –     Ita tibuba ajaba Octo (Eight)
11) November     –     Ita tukububa nungja Novem (Nine)
12) December     –     Terbuba nungja Demtem (tenth) yamaji Meyipzüka tenet agi tuku melen ter agi terana nungja küma yanglu.
Anungji tang amshiba calendar ya English lipok masü China nunger New Year  ita anogo, balaka India nungbo Hindu, Muslim Calendar balaka, yamaji alima balala calendar balala. Aor ita shitak 12 lir anogo semer, semer küm nung 360 dang lir anogo 31 ita 28 ita mali. Anüng nung aliba ita tasen süngteter 15 nü nung anü melen/anümeyi 15 nü lir Yimah ita shi anogo 30 lir.
Aor alurozük nung küm atemer. Anungji onokibo yamaisa ajar:
1) October – Azüngkenpenita or pensepita – Ao lima nung aonsotsü süngjanglijang tepen mongpu tera balala nung aponger. Saka azüngken yabo ajak October nung aponger. Anungji Azüngkenpen ita ta pensep ita ta ajar.
2) November – Alusüita – Tsunglu anener alu achitsü bushitepba ita.
3) December – Azütsungkang or ainki saya – Asüklong Azü tetsung kanga mokongba ita mesüra ain asongleni ayangtsüyangi senshiba.
4) January – Apalemi – Yimer ajak alu chimaa apa zep ta alemba.
5) February – Penten – Alupen(maipu) ajak iba ita metsü asemer.
6) March – Metsürem – Aori tsük dang masü aonsotsü metsüjangnütsü ajak March nung tsüner metsürem mesüra metsürem.
7) April – Tsungsak ita or Moatsü ita – Iba nung teti yipru aiter rü tsüker, anungji tsüngsak ita mesüra moatsü ita.  Aor metsü remseper temoatsü meshia Moatsü amonger kar April tiyong kar temalen ta among saka skul tanur sodi metemtsü atema Aor ajak May ita tetenzük nung mongdi ta lemtet.
8) May – Lumokpi – Moatsüzükli alu tener to mezungbuba apiba.
9) June – Jamija – Jamijamong amongba ita (Roman nunger nungja ama).
10) Chisemi – Alu nung züngi mendi mersü ajak atangba mongpu chi bener alu sema item aongba.
11) August – Tangbochisang – Alemli onsara sensak chi anaben mesüka mechiyung alurodangang tepok sünga chiyung joko aluror anungji tangbo tanaben chi kua ta tanuri meshiba.
12) September – Itiba – yim ajak alurosepba küm tatem ita.
Ano Aori ita süngteter 15 nü dang Anümeyi/Anümelen ajar 16 nü Tsuki lendang 17 nü mokoktsük 18 nü zükyalem 19 nü buba Ao yimya, Ao yimya tetezü Aor yimya agi dang yabo joko ajak mejangsepogo. Ano 30 nübuba nung yimah yimahsep ta ajar. Tanü tasen purateta ajaba kar alitsü akok. Saka Aor anogo nüngja Sunday, Monday ya mali. English nungera Roman nunger nungi belenzuka aja. Saka Aori anogo tenet (1) Tanü. (2) Asüng, (3) Yanü, (4) Yimnü, (5) Makenü, (6) Mokonü, (7) Mokonüba ta-ang jatepa aru. Tsüngeremmong yaa skul tanur sodi metemtsü atema August ita tetenzük agir. Saka akhidangbo moatsü amaji dang pei pei mongtep. Mongpubo kasa nung monga aru.