Aor tebur konang Sü Süpangsü/Jenkotepsü/Mangkotepsü, Iba Sü koda merataket aser tetezü tulu aketba Sü, Ya koma abentsüla aser ya shir senmang, aser tayongzükba olen kar lemsateper

– Wt. Sendongla Ungma,
Taoba Mendenbula, Watsü Mungdang.

Mapang talangka nungi angatetdaktsünüa aliba asen kin kongro tajunglartem dang ya rajemtsür.
Asen Aor lokti tentet balala benjongbentsü aser mungdang mongchi tulu alidang tebur konang sü ya agütsüteper. Saka kongro tajung aikati iba sü abentsüdang sü temulung nung noksa tapu balala aliba ajak to Langkoshishi sür abentsür. Iba yagi konang sü tetezü ajak raksatsür. Jenko dak nisung tekolak, shiruru temang aser noksa ajak to timi tekongtsütsü sür abentsütsü angazükdaktsüner. Aser aji kibong nung tetsütemi rajema sayutsüla. Lokti kar nung anguba tetemsü wabong tajung katibo kongrulari süji langkoshishi (Mashileni) sür abentsüdang pai yakta repranger pasasa melenshia timi abener nokdak, yamaji angudang nibo kanga pela aser aji koda tajung, kechiyong iba sü ya tebur telemzük sü aser pai aji jangja meteta aliba ajiteter. Saka ano tebur aikati aji mejangjai yimdong nung aser lokti balala nung senzüdang koyimbo tim aser koyimbo mashi aji mejangjai abenersa angur, nibo indang indanga orr sa melenshitsür. Anungji tetsütem ajaki yamaji ajururua melenshijang, kechiyong iba jagi tebur yimli ludaktsür aser iba konang sü tetezü maka kümdaktsür.
Iba sü ya odang adokba masü asen Aor Chungliyimti lima alidang Otsüla nunger koda tesangra aser tekolok tulu liasü, par mapang tekolak bushitepba mapang, anungji teburtem tsükchir den rarateptsü tasü itdakja tekolak (Mangko) lepzüka bener arutettsü tetsüri ajungshi aser tebur dang nenoki mangkoji lepzüka bener arutetra konang naroküm mangkotepsü taktsütsü ta ajungshir yok. Shitakba teburi mangkoji lepzüka bener arutet nung iba sü ya abentsü tetemsü ta takok konang tulu agütsüa taktsüba sü lir.
Asen Aor tebur sü ama tanga Naga kintsür shingaia inyakteta maka, State/National/International tashi nung mali. Iba konang sü ya tetezü tulu aketba sü noksa shia tetezü teratet taret lir, aser iba sü ya ajaki nükshia aginür. Kechiyong iba sü yabo kecha dena medemdangtsü makokba sü, iba yagi sayur asen Ao kinji ali pokdang nungi Tsüngremi tekolok, shisatsü, sempet aser yimli tulu moatsüa lir ta asenok ajaki angatetjemdi aser yamaji alitsü merangdi, peisasa mashioktsütepli.
Asen Aotsür (Watsülartem) asen Otsüla nunger Chungliyimti lima alidang koda tesangra, tayimjem, shisatsü tulu bener tasü itita ali, ya meyipa reprangdangdi. Kechiyong tanü Otsüla nunger senmang amangerji asenok asünung, asenoka tajung teindang dak rangloker tenükmerem melii ochi nung tayimjem shisatsü bener tasü itta asen Ao kin ajangzüktsü dak rangloker inyaka jajatsü merangtepdi ta ayongzüker.
Temalen shia aruba otsü ajakji iba ken Chungliyimti tsüri atenba
Longteroko poker-r menang aliteten zuker
Sari tesasoba cheta-kor-r Anar-r, Leser-r
Orong sari redden züni – shika tongtepakoni,
Oh Chungliyimti tsürtemi ayu lemtetsüba
Sari tongpang koker-r Arr ngainsür num
Mangu tepsü atatsüdi ta lemtetsüko ni.