Aorji ‘Mangsa’ aser ‘Süng-Lung’ külemba kin masü

~ T. Imo Jamir.

Alipokdang nungi aser Aorji ‘tepurajung’ aser ‘konang nungsang’ meraba kin, Aor kati pa taküm piyong temang nungi mepiladaktsüi temang nung supoloka aliba suoshiji tepurtem atema ‘LANGTEM’ aser tetsürtem atema ‘SUPITI’ den ano kodang aiyir kumdir jemko (Teko ajenba) agia aru. Supoba suoshi jagi temang dang nempangerbo ojang ta asüba nung masü saka suoshi ajakji tepur jungjunga ‘sürem’ aser ‘osak’ nung remerang parnok temang nung pet-peta suboa aruba asenoki angur. Ajisuaka kodangsa asenoki tesuiba pututem indang jembir asenoki shitakba parnok koda lia aru aji arok-aroka meshisadangi ‘tesuiba pututem nung asen tsurapurtem ‘MANGSA’ lia aru ta, ano yimsu tasenba marudang tsuraburtemi ‘SUNG-LUNG’ kulema aru ta jembir. Yamala meshisadangi jembiba ya kenyongi tai. Par putu nung parnoki meinyakba sur nung inyaka aru ama jembiba aser amangba jagi tangar tsungdang asen kinji apuapua kumdaktsür. Tajung suaka, tamajung suaka inyaka arubatemjibo asenoki aginüyonga maginuyonga indoktsü makok. Tesuiba tsurapurtem kobanua ‘mangsa’ mali aser parnoki ‘sung-long’ Tsüngrem kodanga kulema maru. Ibala bilemba, jembiba aser amangba (concept) ya indoktsüla.
Asen Aor menang alipokdang nungi ‘kumba’ lu yima aruba asenoki jembir, kumba ya aonsutsü, sungjanglijang tachila ka masü saka ibai ‘meti’ agizuktsü atema ayimer. Kumba nungi meti agizüktsü aser meti jagi ‘ang’ inteta aji agi tetsurtemi su-taker aji sentsü tapu balala nung rema aji agi temang nempanga aru. Hau, alimaji tanü ama masu nung suoshi jagi temang ajak nempangtsüsabosa maki alitsü saka kobala maksütsü aser kobala temang shilem nempangtsü tim ibalajibo nempanga aru. Tangar kin mangsa suoshi magi aliba jagi asenoka kasa mangsa lia aru ta kodanga masü kechiaser lipokdang nungi kumba-lu ayimba jagi asen Ao kin sanger mangsa lia maru ta kuli tejangja meteter. Aor atema suoshi tapu asem kuma bendangbendanga lemsar agia aruba asenoki angur. Mezüngbubaji taküm piyong temang nungi kodanga mepilai suboa aliba langdem, supiti aser jenko. Tanabubaji nisung kati pa takum nung ajangzükba-aazükba suoshi aser asembubaji tsüngküm-mopong balala melenteba aodang teti supoa aliba suoshi tema nung supolokba suoshi, ibala talila suoshijibo akayonga makayonga kecha balaka mali. Suoshi tapu paikaji lemtet-lemteta aser bendang-bendanga supoa arunung shibaibo mangsa liasü ta shitetla.
Asenokisa asensasa asen kin apua jenjang mali kumdaktsüba kaji tesuiba putu mapang asen tetsü-tebuotemi ‘sung-long’ kulema aru ta asüba ya lir. Ibaia asenoki tsurabur libaliroa aruba jungjunga mebushidangi tapi agi jembiba ka lir, tsuraburtemi meinyakba mapa ka inyaka aru ama jembibajagi tarutsü nung asenok tangar tsungdang asenji kenyongi shiruru ama lia aru ama sayur. Hau, tesuiba putu mapang long onsara tulu mesura sungdong onsara ulura tanga tesem nung akaba dang nungi alaka alibatem, ibala sung aser long jibo tanuker kaka lir ta tsuraburtemi amanga aru saka ibala sung-long nemji Tsüngrem tenung aguja parnoki mekulem. Parnoki mapang shia sungzüng aser longzüngtem nung kulem ajibo shitak saka ibaji iba sung aser long tsungremji kulemmerba masü saka meimchir tenük agi manguba Tsüngrem ka lir ta amanga iba tsungremji kulemerbaa liasü, koba Tsüngrem dang ‘sobaatiaba’ Tsüngrem ta jaa liasü. Tanüa asenoki ‘tenla-ki’, sentep-ki, mesura sarasadem kiji kulemer masü saka aji sentep-kiji, tenlakiji mesura sarasadem-ki nung sentepa kulemer masu saka asenok tenük agi manguba Yehova Tsungremji kulemer dang. Sungdongzüng aser longzüng nung kulemba jagi kechiba sung-long Tsüngrem kulem ta shila. Akhi tsuraburtemi sungzüng-longzüng nung kulemba agi sung-long Tsüngrem kulem ta shira tanua asenok dang sentep-ki, tenla-ki, sarasadem-ki kulemertem ta jara asenokia hau ta sutetdima ? Tsungremji kong azüngmeyaka asaperang malidak rongrongshirong malidak kulemtsü tim ta tangatetba nung kulemer aser iba tesemji kulemtsü tim ta tangatetba nung kulemer aser iba jagi iba tesemji kulemer ta kodanga masü. Tsuraburtemi oset-tsuset, ayong, aremtem nem Tsüngrem tenung balala agütsür kulemba mangur saka alipokdang nungi asen tsuraburtemi kulemba tsungremji ya liasü – “ALIMA NUNG NISUNG TENÜK AGI MANGUBA TSÜNGREM KA LIR, IBA TSÜNGREMJI AJAK MADAK KIBUR. PAI ANG AJAK YANGLU ASER NISUNG SHIA NEM PA TASONÜ TIA BALAKA TIATSÜR.” Sura iba Tsüngremji sung-long Tsüngrem tabo meyipzüka mejembili.
Tesuiba pututem nung tsüraburtemi külema aruba Tsüngrem aser tanü asenoki kulemba tsungremji kasasa ta shitettsüba tongtipang kuli kaji ya lir. Alima otsüren nung kodangsa alima kati yimsü tasen ka arudir iba lima nung amanga aliba tejenba yimsüji mapang tatsüka nung meshi-meshia toktsüa pari amanga aruba tsungremji kenyongi senzüka toktsüba mangutsü. Kodang asen limai missionarytem arua yimsü tasenba sangoktsü iba osang tajungji mapang tatsüka tsüngda nung ayimsunga ao. Koba lima nung sudir suang tamangba yimsü tasen ka perokshitsübaji mapangsa mapang agirang kokteter. Kechiba asen lima nungbo yimsü tasen kaji mapang tatsüka tsüngda nung timtem toushi kecha maka merok-mi ama ayimsunga ao? Yangi tangatettsü ka lir.
Missionarytemi koba yimsü be
ner aru iba yimsü tasenbaya tsurapurtemi amanga aser kulema aliba Tsüngrem den kecha balaka tependang mali kechiaser Missionary abenba yimsuji ya liasü “IBA LIMA NUNG YA ASENOK MIEMCHIR TENÜK AGI MANGUBA TSÜNGREM KA LIR, PAI ANG ALIMA NUNG AKABA KECHI SERANA AJAKJI YANGLU, IBA AKUMLI NUNG ALIDANG NISUNGI KECHISA INYAKER PAI NGUJEMA LIR ANUNGJI NISUNGBAJI SUR KELEN O BENDANGER. TAKÜM ALIDANG TAJUNG INYAKERTEM TAJUNG DAKI AOTSÜ ASER SHIRI TAKUM ALIDANG TANGAR ASHIOKJA MAPA TAMAJUNG INYAKER PARNOKJI SÜR KELEN TEJASHI ASER TAMAJUNG DAKI AOTSÜ”. Ajioda, missionarytemi kechi osang sangoktsü iba kasa tsungremji ang tsurapurtemi amanga ali nung iba yimsü tasenbaji agizüktsü atema tatidaktsü kecha mali oda Tsüngrem tenungji ang balala ashi yimsu ajak kasa. Yongjiang yimsü tasenbaji marendaki agizüka amangba asenoki angur. Tsurapurtem yimsü tasenbaji marudang sung-long Tsüngrem kulema ali asubo tenük ken mesepshi nung mapang tatsüka tsüngda tejenba yimsü ajakji meshi-meshia toktsür iba yimsü tasenbaji agizüka temolung meyiptsüji pongmang nung mepongmangla.
Tsurapurtemi putusa putu amanga aser kulema aruba tsungremji ‘Tsüngrem KA NUNG ASEM’ aser item Tsüngrem asemji itemi liasü:
1. LONGKITSÜNGBA TSÜNGREM: Iba Tsüngrem asem nung ka koba dang ‘Longkitsungba-Tsüngrem ta aja, iba Tsüngrem yagi kibong nung jala-jabaso moatsür, aser iba Tsüngrem jagisa kibongtem nung tia balalaji lemsatsür. Longkitsüngba-Tsüngrem kulemteta amangba kibong nungji jala-jabaso taginutsü moaja kibongji lidaktsür ta amanga aru.
2. ANÜNGTSÜNGBA-TSÜNGREM: Tsurapurtemi putusa putu kulema aruba Tsüngrem ka nung asem tanabubaji ‘Anungtsungba-Tsüngrem’ ya liasü. Iba Tsüngrem yagi miemchir ka atema temang anema aliba aser taküm ka arishi lemzüktsür. Anungtsüngba-Tsüngrem yagi salokba kibong aser taküm ka nungji wara-shira, shirang-shiji, manem-maja, lendong-tsüdong ajak nungi kümzüka ayu. Meimchir ka atema pa arishiji pa tasonü iba Tsüngrem yagi atakzüka yutsür ta amanga aser kulema aru.
3. LIJABA-TSÜNGREM: Tsüngrem asem rongnung tasembuba Tsüngremji ‘Lijhiba-Tsüngrem’ shibai alima aser yangji akaba tapur ajakji yanglu. Taküm aser kibong ka nung kechiserana tagi-tarutsü temoatsü, rongsen azükaru ajakji iba Tsüngremi lemsatsür. Lijaba-Tsüngremi salokba kibong aser taküm kaji kodanga anung akonga malitsü. Pai/pari inyakba aser tsunuba ajak nungji aren kaa takar akumer. Yamaji kibong aser taküm ka nung temoatsü kaa azükarua alitsü atema Lijaba Tsüngrem kulema aru aser aji oda pai kibong aser taküm kaji moatsü.
Temalen zulua aliba ama ‘Tsüngrem asen nung ka’ koba Tsüngrem tsurapurtemi amanga aser kulema aru, iba Tsüngrem dakji temolung shisatsü ajak bendanga aguja amanga aru. Tsüngremi kechisa molunger ajak nungji ochishia anidaka aru aser pai memolungba lenjibo kenyongi nukpoa mesuloktsüi aruba Ao kin. Tesuiba putu nung nuportem anempong-anepong agi sunger asungteta alit a jembibaji tanü asenok sarasadema (fasting) ya lir sura tanü asenok tamangba o tesuiba tamangba naji tetsüngda tuluka lir. Iba ocet nung shinubaji aki tsurapurtemi shitakba Tsüngrem asem nung ka ji kulema aru sur nung ‘sung-long’ Tsüngrem kulem ta jembiba aser bilemba ya tai ta shinur kasaji tesuiba pututem nung tsurapurtem suoshi magi-i mangsa lia maru kechiaser asen kin nuchi akumnü nungi kumba-lu yima aji agi sü taker iba suoshiji supoa aruba Ao kin lir.