APO-i Naga yimten latettsü atema shisa tasen ka agütsür

Kohima, Sept.18 (TYO) : India sorkar o NSCN-IM telok na tsüngda August 3, 2015 nü Naga yimten ken o latettsü asoshi nükmen onük kar renemba sülen Angami Public Organisation (APO)-i Naga nunger ajaki agizüktettsüsa latettsü atema Naga nunger linük telok ajak den ochi o poka jembitsüla shisa tasen ka agütsüogo.
Naga nunger yimten tebilemtsü latettsü asoshi August 3, 2015 nü India sorkar o NSCN-IM na tsüngda ken o kar renemba nung ajemdaker Naga yimten latettsü merangdang, tatem nung Naga nungertemi mapang talangka taküm ajak bendanga agüja yimten nüjiso asoshi raraba nükjidong metongteti Naga yimten jenjang ka latettsüsa kümra, NSCN-IM teloki kecha ken o miima meyui ochi agi tanga Naga nunger linük tenzüker teloktem den külemi yimten telatetba ka ajaki meraketa agizüktettsüsa bushitsüla ta APOisa metetdaktsü.
Tetenzük nungi APOi Naga nunger ajaki meraketa agizüktettsüsa telemtetba agidaktsüner, anungji India sorkari Naga nunger nem yimten nüjiso jenjang ka magütsütettsüsa kümra, NSCN-IM teloki tanga yimten telok ajak den kenbang obang medema jembir külenang ano nübortemi dangi lokti tentettem nung jembitsüsa benoktsüla ta parnokisa metetdaktsü.
India sorkar den August 3 nü NSCN-IM teloki Naga yimten latettsü asoshi tangatettep ken o renembaji junger saka Naga nunger tanga yimten telok maden ser jembinungji, Naga yimten jenjang tasen ka latetba agi Naga nungertem rongnung azü tokshitsüsa masü saka Naga nunger ajaki jangraba atalokba mapang ka asütsüla ta APOisa metetdaktsü.
Aji oda, tang ama mangatettep aliba tensa tia nung Naga kin shingaia pei kija ajangzüktsü bilema meinyaktsüla ta parnokisa metetdaktsü.
Ano, APOisa ashiba tongtibang o kaji, Nagaland ta asüba tenüng ya akhidang NNC mapang Naga nunger longjema alidang jatetba tenüng lir saka Nagalim ta asüba yabo telok kati jatetba tenüng lir, anungji Naga yimten jenjang tasen ka latetba mapang Nagaland agi Nagalim ta melentsüsa kümra, ibajibo Naga nunger ajaki shilem agia melentsüsa vote (referendum) agitsüla ta metetdaktsüogo.

You must be logged in to post a comment Login