Arogo ka nung Sannüker (Tepong I)

– Talitemjen Imchen.

Kipong noklang tenet metser ka aliba yim ka nung arogo ka dang liasü. Arogo tentet yimya ama, sannüker-i anir doklang inyaker (fulltime worker) aser deacons teperi kar. Ajak Christian tamangertem dang. Mapang shia asentenshi (revival) sentong akar. San ajaki Laishiba zünga oteter, ken tenteter, ya temenen mapa, ya temeshi mapa ta meteta lir. Asendenshi akaba shia santem den tanela temeshi ajanga tejempiba aser sayatenya inyakba jenti kar. Arogo ji teti dang tanela temeshi akaba Arogo liasü.
Par Arogo nung santem tarongba ka teti liasü. Sannüker-i ajok amer, moapu tajung nung san shia dang ajok sayua, santem anir anüko (anogo) shia jajaba ama, sannüker-i kilen kata mezüdoki, pei kipong den tapet Lai tekongtem sayua kipoksema jajadaktsüner. Iba nanüng olaji tamasabo kipok nung dang liasü. Saka nanüng tuluba küma jempitep. Telok tuluba küma jempitepdangji, santem ajak asoshi sannüker-i kipoksem odaktsünübaji kanga nanga jempitet. Joko kija nung dang masü, telok telok tenteter, iba onük tajungji bener sannüker dangi arua ashitsü tenzük.
Kipok shia kipoksem odangtsünüba ji Sannüker-i züngdang nung, kipong ajak nungi arua ashir ama züngtet. Sannüker-i kipoksema senzütsü wadang (ministry)ji tajung ta meteta dang liasü. Saka pai meinyaker. Yimer-i ajungshiba yimya nungji, pai khen khenbo pei inyakyonga aruba inyakyim (duty) ji züngdanger. Hopta ka nung sentep ana benbosa tensa den apet onük pushir jempitsüla. Kasa hopta nungji tasütama, tanur asoba aser meshitetba benjungbentsü yimya (normal) nungji pezü benbo ajurur. Ano kitsükinar Arogotem-i jaokba, teloktesen nung sarasatemtsü agütsüba aser ABAM Mongdangi aoba nung mapang indokba ajakji asadang nung, hopta shia anogo ka ka agi atar. Iba den külemi Arogo menden (office) nunga mapang shia santem süisüponger asoshi atatsüla. Saka Arogo san ajaki melongba yimya nung aser parnok sayasako yimya nung, pai taruba küm tasen January ita nungi kipoksem tenzüktsü telemtetba tajung agi. Iba o tajung angashia yimertem kanga pelatep. Pai mapalem (routine) ji yangludang nung, kipoksem tenzüker senzüdangji, kipong 721 ajungai aotsüsa akümtsü. Anogo shia kipong anana agi kipoksem otet nung, küm ana nungang omatsü. Ajia küm kabo talangba küm (leap year) ajuru nungang. Sentongji kanga tasak, saka pai mapalemji yanglu.
Küm tasenba nung sannüker yangkhu temerem ka nung Laishiba aser Ken kaket bener kipoksem tenzükba ngua, sannüker ji tepango dang masü mapa lir ta yimertem-i kuli tajung angu. Parnoki sannüker kipoksem mesenzüba indang nemnema aliba, tepela agi melena sannüker indang tajung jembi aser Tsüngrem-i mapa inyaker ta Pa tenüng tali sanga pelatep.
Anogo, hopta aser ita songtema kipoksem senzüdang, yimertem kanga temoatsü angu. Kipong kata mezüdoki kipoksem senzüba mapang, kenübo Director kipong ka ajuru. Director jagi pa ita shia itasen koi angur kanga shiabo mepilemer aser mezüngdanger. Saka pa matric passed asüba küm tepela agi sannüker nem Christmas cake ka alir agütsüba, sannüker kidangi ayaketa atudangji kanga jangja pilemtet. Alishi lu ayimer kipong katia, küm shia jen sünga alishi bendenba atema, Tsüngrem dang pelabajibo mepilemteter saka Mongpu ita atsü nung alishi tutetli sannüker nem agütsübabo teti pilemteter.
Kipoksem senzüba agi sannüker pei wadang (ministry) nung tamakok alubaji temetetka dang. Saka koda masüka kar kipong züdok nunga, kipoksem arur kipongtem-iang ayongdena sannüker majung jempitsü aji par yimer yimya. Sannüker itasen tera dang asüba agi, kipong timtem nung ateppangtsü atema, kenübo kinüngtsüi atsü nung adokba aonsotsütem bener oa shishilemadak (bazaar) mener yoka lia, yimer kari angu aser paonungji kidangi oa, sannüker kinüngtsü kati yamaji inyakbaji mazü ta shia joko songtemtsü.
Sannüker-i kipongsem tenzüker, joko ita terok tenet aoba mapang, pa wadang nung tajurunertem-i aiben majurutetba agi nanüng adoka nemnemer telok ka adok. Saka sannüker nükjitongji kechisütir süaka, kipoksem ji kipok ajunga dangi atutsüla. Kipoksen senzüdang, kinüngtsüi süoshi nung iron agütsür jep jep ta süputeter senzüaka, yim tezülen lishi aser kilentsü agi lenmang nung süoshi tasen semer senzütsü tasak ajuru. Ano lenmang karbo kanga tanüla, nenja lir. Iba jagi kenübo rubber tsüngsem talang asem aser süoshi tajung masü, teyari ka dang agir jajaba mapang. Lenmang onsara majung khenbo ajuchir alanga temang nung lishi lir. Saka par kidang nungi olioratsü talang asünung odang senzü. Pa yamaji süpur kipoksema senzüba mapang, chila (town) nungi tasümang ka aremtsü yim pushia aru. Tasümang agizüktsü atema tsütemmonger kar sannüker pushia aru. Kidangi or süoshi melena tejak tepang shidoker arutsü mapangji petdakpetdaker. Joko kipoksem kidang nungi dang tasümang ayudak ki pushia ao. Pa tasümang alidak atongdangbo, yimer aser chila nung alirtem ji wangwanga dang menteper liasü. Joko sannüker mapang shidak nung matongba ajanga, telokji terabo nemnemadoker lia, sannüker parnok tsüngdang rubber tsüngsem talang semer süoshi aser temang nung lishi teper arua nokdak.